/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/01/09/907534t1ha40b.jpg)
Kuigi presidendi uusaastakõne kellaaja küsimus kerkib igal aastal isegi Kadriorus, on praegu jäädud traditsioonilise aja juurde ning tõenäoliselt ei muudeta seda ka tulevikus.
Presidendi uusaastakõne aeg sütitab arutelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunikatsioonispetsialisti Aune Pasti hinnangul võiks presidendi uusaastakõne olla veidi teisel kellaajal, sest praegu on pered sageli juba õue läinud ja jäävad niimoodi aasta oodatuimast kõnest ilma.
Ka presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami sõnul on kõne aja küsimust koos presidendiga põgusalt arutatud peaaegu igal aastal.
Siiani on Sildami kinnitusel peale jäänud argument, et aasta viimastel minuteil kõigi telekanalite vahendusel kõigi Eesti elanikeni jõudev uusaastatervitus on ligi 20 aastaga muutnud traditsiooniks.
«Traditsioonide muutmine eeldab väga tõsiseid argumente muudatuste kasuks ning peab olema ka põhjendatud,» lisas ta.
Sildami hinnangul saaks tõsiseltvõetavate alternatiividena kõne alla tulla 31. detsembril kell 21 ehk vahetult enne aasta viimast «Aktuaalset kaamerat» või 1. detsembril näiteks kell 12 või päris õhtul.
«Samas on kindel, et ka telepöördumise uus aeg tekitaks küsimusi ja küsitavusi,» arvas ta.
Sildam tõstis esile, et president Ilvese äsjast telepöördumist jälgis erinevate kanalite vahendusel kokku ligi pool miljonit inimest ehk tegu on aasta ühe enimvaadatud telesaatega.
«Sellises olukorras on raske väita, et praegune aeg telepöördumiseks ei sobi,» lisas ta.
Sildami hinnangut kinnitas ka ETV peatoimetaja Heidi Pruuli, kelle sõnul on just aastavahetuse hetked pidulikud ja erilised ning neil viimastel minutitel võetakse mõtteis aeg maha ja seisatatakse korraks.
«Presidendi pöördumine on osa uue aasta saabumise rituaalist, mis inimesi ühendab,» leidis Pruuli. «Presidendi uusaastakõnet oodatakse ja kuulatakse, see on üks olulisi pidepunkte edasitormavas ajas.»
Pruuli hinnangul võib kõne aja üle muidugi arutleda, kuid ta pole kindel, et milline aeg oleks tele-eetris samaväärse kaaluga.
«Kas asume omaksvõetud traditsiooni muutma, kui vaatajaid on telerite ees nii arvukalt ja huvi langust pole märgata?» küsis ta. «Kuid järgmise korrani on nüüd ju aasta jagu aega ja omi häid mõtteid tasuks kõigil, kellele asi korda läheb, jagada.»