Minister Reps: kooli naasmine pole kindlasti enam tavakorras kooliminek

Pildil Mailis Reps. Foto: Tairo Lutter

Tänavune koolilõpp erineb varasematest väga palju. Õpilased ja lapsevanemad viibivad teadmatuses, milline see lõpetamine üldse välja näeb. Teatakse ainult üht kuupäeva, 15. mai, mil naastakse koolidesse, et alustada eksamiteks valmistumist. 

«Kooli naasmine pole kindlasti tavakorras kooliminek ja pigem tegeletakse õpilastega individuaalselt ning eelkõige just lõpetajatega. Seadusest tulenevalt on lõpetajatel võimalus sooritada proovieksam, sest päris mitu kuud on neid rütmist välja löönud,» selgitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps vajalikust ettevalmistusperioodist.

Oluline on ka, et õpilased, kes naasevad kooli, oleksid varustatud isikukaitsevahenditega. See on valitsuses arutamisel ning lisaks tuleb tegeleda ühistranspordimuredega. Võib-olla muudetakse koolipäeva algusaega, mis ei langeks tipptunniga samale kellaajale. «Maske tuleks kasutada rahvarohketes kohtades. Näiteks bussis, garderoobis ja koridoris. Klassiruumis, kus viibitakse pikemalt, see nõutud kindlasti pole,» arutas Reps.

Lõpuklassi õpilastel tuleb tänavu sooritada kaks riigieksamit, eesti keel ja matemaatika. Reps kinnitas, et need tuleb sooritada kindlasti koolis või selleks ettenähtud ruumides, internetis neid kindlasti ei tehta. Kui õpilane ei soovi kevadel eksamile minna, siis talle võimaldatakse seda sügisel. 

Kuigi õpilastel on igal aastal võimalus sügisel eksameid sooritada, siis tegemist on ikka pigem üksikjuhtumitega. Ülikooli siirduda soovivad noored peaksid otsustama eksami kasuks kevadel. Küll kinnitas Reps, et tänavu ilmselt suureneb sügisel tehtavate eksamite arv märgatavalt. «Hetkel teame ainult, et näiteks täiskasvanute gümnaasiumide suuremad rühmad ei soovi kevadel eksameid teha ja nende jaoks olemegi võimaldanud selle sügisel.»

Ka aineõpetajad on keerulise ülesande ees. Suur mure on aastahinnete panek, sest olgugi et numbrilise hinnangu võib jätta andmata, siis sellega kallataks vesi peale nende esimese poolaasta tööle. Reps kinnitab, et õpetajad soovivad ühest otsust, kuid ka siin on lahkarvamusi. «On õpetajaid, kes soovivad aastahinnet välja panna, ja neid kes ei soovi. Seetõttu jätsimegi selle nende endi otsustada. Ennustan, et pigem ikkagi pannakse aastahinne välja, sest õpetajad on teinud ka praegu märkmeid, mis lubavad neil õpilast õiglaselt hinnata.»

Koolid on rakendanud erinevaid õppetöö taktikaid. Osa tegeleb asjadega loovamalt, kuid peamiselt järgitakse ikkagi traditsioonilist õppekava, aga on ka neid, kes tegutsevad teisiti, lastes õpilastel informatsiooni ammutada raamatutest ja hiljem kokkuvõtteid kirjutades. Haridus- ja teadusministeerium jälgib kõike ja probleemide korral ka sekkub. «Üldiselt on näha, kus meil on murelikumad koolid. Üldpilti vaadates pole igapäevast kontrolli tarvis, kuid probleemide tekkimisel kindlasti jälgime olukorda.»

Eriolukorra alguses sai Hariduse Infotehnoloogia SA ja Innove koolidest palju abipalveid. Probleeme oli nii vähese IT-võimekusega kui ka õpetaja oskusega distantsilt tunde anda. Samuti näitab eriolukord, et lapsevanemad pole varem nõnda palju tundnud huvi lapse koolitegemiste vastu, sest e-kooli võimekust tuli tõsta kolm korda. «Ju olime lapsevanematena liiga optimistlikud oma ühenduse osas lastega. Distantsõppele minnes lisandus niivõrd palju kasutajaid – hiljem võib vaadata ka seda šoki positiivse küljena,» rääkis Reps.