Tervise lühiuudised

Viirusega võib kaasneda silmapõletik ja purutunne silmas. Foto: Shutterstock

Silmapõletik võib olla Covid-19 sümptom

Konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik paneb silmavalge punetama, kaasneb pisaravedeliku hulga suurenemine, vesine või mädane eritis ja tunne, nagu oleks silmas võõrkeha. Silma ümbrus on ärritunud, sügeleb ja hommikul võivad ripsmed olla kuivanud eritise tõttu kokku kleepunud, vahendas Yahoo. «Oleme näinud palju silmapõletikuga Covid-19 patsiente,» rääkis New Yorgis töötav nakkushaiguste arst Rajeev Fernando. «See on sageli mõlemas silmas ja märgatav.» Konjunktiviiti võivad põhjustada allergiad, bakteriaalsed infektsioonid ja viirused, sealhulgas Covid-19, tõdes Zeba A. Syed, oftalmoloogia professor ja silmakirurg. New England Journal of Medicine’i veebruaris avaldatud uuringus leiti, et Covid-19ga patsientidest ligi ühel protsendil esines silma sidekesta põletikku. PM

Emeriitprofessor Mart Min. Foto: erakogu

Eesti teadlaste seade tõhustab Covid-19 ravi

Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi emeriitprofessor Mart Min sai koos uurimisgrupiga valmis randme ümber kinnitatava sensori prototüübi, mis annab infot nii kopsude töö kui ka hapniku omastamise ja südamerütmi kohta. Kõiki näitajaid seiratakse korraga ning reaalajas. Sensor tõhustab Covid-19 diagnoosiga patsientide seisundi jälgimist ja ravi, ning selle abil saab jälgida hingamisraskuste käes kannatavate haigete hapnikuvajadust. Sensori prototüüp jälgib kopsude ventilatsiooni ja hapniku edasikandumist kudedesse vereringe kaudu. Terviseameti andmetel kogeb ligi viiendik koroonaviiruse põhjustatud Covid-19 haigetest hapnikupuudust, mille kõige raskemad tagajärjed on ajukahjustus ja surm. PM

14 protsenti

New Yorgi elanikest võib olla nakatunud koroonaviirusega.

Vabatahtlikud lubavad end nakatada

1500 inimest on vabatahtlikult nõus laskma end vaktsiinide testimiseks SARS-CoV-2 viirusega nakatada. Vaktsiinide testimise kiirendamiseks loodi algatus nimega 1DaySooner. Projekt ei ole seotud ühegi konkreetse vaktsiine arendava ettevõttega. Tüüpilised vaktsiinikatsed võtavad kaua aega, kuna tuhanded katsealused saavad kas päris vaktsiini või platseebot. Teadlased uurivad omakorda, kuidas need vaktsiinid organismis pikema aja jooksul mõjuvad ja kes katsealustest nakkuse üles korjab. See uuring võimaldaks pooldajate sõnul protsessi kiirendada. Grupp vabatahtlikke saaksid vaktsiini, aga enne seda nakatatakse neid teadlikult viirusega, et jälgida immuniseerimise tõhusust ja organismi võitlust. Oma nõusoleku andnud on enamasti noored linnapiirkondades elavad inimesed. Selliseid katseid on varem tehtud gripi ja malaaria korral. PM