Eelmisel kevadel toimusid arutelud selle üle, kuidas peaksid teadlased streikima. Teaduste akadeemia president on ütelnud, et kui teadlased kaovad, ei pruugi me seda viis aastat märgata. Nii et neil on ilmselt päris raske tõhusalt streikida. Kuna suurem osa teadlastest on ka ülikoolide õppejõud, siis tehti ettepanek, et ülikoolid võiksid lõpuaktused ära jätta. Ükski aktus aasta tagasi siiski pidamata ei jäänud, sest kellelgi polnud selleks lihtsalt südant. Lõppude lõpuks pole ju üliõpilased selles süüdi, et Eesti teaduse ja kõrghariduse rahastamine on ebapiisav, halvimal juhul on nad hoopis kannatajad.