Prokuratuur: Eesti kuritegelik ilm on jätkuvalt juhita

Haron Dikajev kohtus. Foto: Mihkel Maripuu

Prokuratuuri värske aastaraamat kirjutab, et Eesti kuritegelik ilm on pärast selle juhi Nikolai Tarankovi tapmist 2016. aasta sügisel tänini juhita.

Prokuratuuri andmetel võib kuritegeliku ilma uue juhi tekkimine seista Assar Pauluse ja Haron Dikajevi vanglast vabanemise taga. 

«Kui Assar Pauluse kriminaalasjas kinnitas Harju maakohus aasta pärast Tarankovi tapmist prokuratuuriga sõlmitud kokkulepped ning mõistis Assar Pauluse süüdi kuritegeliku ühenduse juhtimises ja karistas teda seitsme aasta pikkuse vangistusega, siis Haron Dikajevi võimalik vabanemise kuupäev selgub alles mõne aja pärast,» kirjutab aastaraamat.

Mullu augustis mõistis Harju maakohus Dikajevi samuti süüdi kuritegeliku ühenduse juhtimises ja karistas teda 12-aastase vangistusega, mille ta on aga edasi kaevanud.

«Kui Paulus vabaneb juba järgmise aasta aprillis, siis Dikajevi vabanemine võib praegu veel jõustumata kohtuotsuse valguses osutuda tõeks alles 2027. aasta juuni lõpus,» tõdes prokuratuur.

«Eesti organiseeritud kuritegevus on seni «peata». Üks osa võimalikke mantlipärijaid oli süüdi mõistetud või vahistatud. Teine osa oli otsustanud Eestimaa tolmu oma jalgelt maha raputada. Kolmas osa pelgas rambivalgusesse sattumist. Kõigile sobiva kandidaadi leidmine osutus allilmale üllatavalt raskeks ülesandeks. Kui vanad allilmasõdade veteranid mõlgutasid mõtteid juba peatsest pensionipõlvest ning soovisid jääda eesootavat võimuvõitlust ohutus kauguses piidlema, siis leidus ka aktiivsem noorema põlvkonna kildkond, kes avastas enda põues marssalikepikese peituvat,» märkis prokuratuur.

Prokuratuur nentis, et pärast Tarankovi tapmist ilmusid mitme kuu vältel Eesti ajakirjandusväljaannetes tavatud suhtekorraldusliku alatooniga artiklid selle kohta, millistele kriteeriumidele peaks uus Eesti allilma liider vastama. «Kulminatsioonina esitleti ajaleheveergudel üldsusele Tarankovi võimaliku mantlipärijana mõni aasta varem Äripäeva veergudel Bulgaarias investeerimiskelmusega seostatud Ahmed Ozdojevit, kes oli üheksakümnendatel jõudnud Eestis ka ühele majoneesitehasele «katust» pakkuda ning lõpuks pidi selle tehase väevõimuga ülevõtmise eest siin vanglaleibagi maitsma,» osutas aastaraamat.

«Rambivalgusesse sattumine võib teatud ringkondades karjääriredelil ronimisel saatuslikuks saada. Teatavasti esimesed heidetakse, tagumised tapetakse. Nii pälvis ka Ahmed Ozdojev peatselt keskkriminaalpolitseilt ambitsioone pärssivat tähelepanu, mille tulemusena peeti ta 2018. aasta veebruaris kahtlustatavana kinni ühelt Venemaa endiselt pankurilt 3,5 miljoni dollari väljapressimises,» märkis prokuratuur.

Samas sai keskkriminaalpolitsei kuu hiljem kinni pidada ka kohalikus kuritgegelikus ilmas tuntud vennad Sergei ja Oleg Martovoi koos kaaslastega, kellest osa on juba vangi mõistetud ja osad veel ootavad kohtulahendit.

Keskkriminaalpolitsei on praeguseks peatanud Assar Pauluse juhitud kuritegeliku ühenduse, Haron Dikajevi juhitud tšetšeenide kuritegeliku ühenduse, Andrei Kuzjakini kuritegeliku ühenduse, Kemerovo kuritegeliku ühenduse, vendade Martovoide ja Eduard Košljakovi kuritegelikule ühenduse, Amid Magerramovi juhitud aserite kuritegeliku ühenduse ja Gennadi Okunevi kuritegeliku ühenduse tegevuse.

Kokku on viimase viie aasta vältel saanud süüdistuse seitse kuritegeliku ühenduse liidrit, mitmed brigadiri staatuses olnud vahejuhid ning kokku 82 kuritegeliku ühenduse liiget.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul tegutseb Eestis ligikaudu 20 kuritegelikku ühendust, millest kaheksa on väga ohtlikud.