Juhtkiri: 2 + 2 = vabadus

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Veel eestlaslikum ei saa üks meeleavaldus ilmselt olla. Kui USAs seisavad koroonapiirangute vastu protestijad kohati füüsiliselt õlg õla kõrval ning demonstreerivad loosungeid karjudes, siis Saaremaal valiti meetodiks pool tundi rahulikult tooli peal istumine. Enamik inimesi istus oma koduhoovis, ent kümmekond inimest tuli ka Kuressaare keskväljakule. Nad jälgisid rangelt, et ei liiguks rohkem kui kaks inimest koos ning et inimeste vahel oleks kaks meetrit.

Protestijad tõestasid aktsiooniga, et nende nõudmistel on alust. Kui suudame järgida distantsipiiranguid isegi meeleavaldusi korraldades, küllap suudame siis ka suurema osa oma elust selle järgi korraldada. Saaremaa sündmus näitas, et inimestel on tõeliselt villand. Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov märkis samas, et inimestel on tekkimas võltsturvatunne, mille tõestuseks on suurte inimhulkade avalikes kohtades viibimine. Et haigestumise arvud on väiksemad, ei tähenda, et haigus on taandumas.

Saaremaa meeleavaldajate tegevusele hinnangu andmisel pole peamine tähelepanu vääriv asjaolu mitte nende nõudmiste täpne sisu, vaid fakt nende esitamisest. Et saareelanikel on piirangutest kõrini, on kriisijuhtijatele oluline info – mida vähem altid on inimesed piirangutest kinni hoidma, seda vähem need töötavad. Võime võrrelda olukorda mureneva tammi taga oleva paisuga, kus valikuteks on kas vee kontrollitud viisil väljalaskmine või tammi äkiline purunemine koos kontrollimatu üleujutusega.

Inimeste tõrksus piirangute vastu saab vaid hoogu juurde. Esiteks on eriolukord kestnud juba väga kaua. Vanemad loomulikult armastavad oma lapsi, aga armastus pulbitseva stressi vastu antikehi ei tekita. Teiseks tuleb juurde rangemate piirangute eiramist soodustavaid tegureid, eeskätt suvi ja sellega kaasnev koolivaheaeg.

Et saareelanikel on piirangutest kõrini, on kriisijuhtijatele oluline info – mida vähem altid on inimesed piirangutest kinni hoidma, seda vähem need töötavad.

Kuressaare haiglas töötav õde Kadri Ploomipuu ütles Postimehele, et kuigi tema esimene 24-tunnine vahetus oli ülimalt kurnav, valdas teda pärast selle lõpetamist heameel. Ehk on siin mingigi lohutus perekondadele ja sõpradele, kes kindlasti oma lähedaste pärast muretsevad. Küsimust sellest, mis on nende ränkraske pingutuse eesmärk ja kas sel on mõtet, ei teki – elude päästmisest midagi üllamat ei ole. Iga tervenenud patsiendi tänusõnad kinnitavad seda ning annavad jõudu pingutada veel ühe päeva.

Nende katsumustele annab hoogu ka teadmine, et viirust võidakse olla seljatamas. See annab jõudu täisväärtuslikuks pingutuseks ka juhul, kui energiavarudest on vaid aurud järel. Hirmus on mõelda, kuidas mõjuks Kuressaare ja teiste haiglate kangelaste moraalile ulatuslik teine haigestumislaine. Sellega kaasneks teadmatus probleemi lõpliku lahenemise aja osas ning ilmselt ka võimetus anda pikaajaliselt samaväärne panus nagu nüüd märtsis ja aprillis.

2+2 on vaid üks meede mitmest, mis aitab teise laine ära hoida. Ühiskonna taasavamise vast kriitilisim osa on testimisvõimekus, mis on meil õnneks OECD riikide seas kolmandal kohal, Islandi ja Luksemburgi järel ning Norra ja Šveitsi ees. Selliste riikide seas end näha tahamegi.

Ent nagu nentis Irja Lutsar, nn endine elu niipea ei taastu. 2+2-reegli senisest palju hoolikam jälgimine on täiesti mõistlik eeldus, mille riik tohib oma kodanikele järk-järgulise taasavamise tingimuseks seada.