Nurmenukukampaania läks hooga käima

Sel kevadel vaadeldud nurmenukud. Foto: Anna Kristina Pihlakas

Teist kevadet korraldatava nurmenukuvaatluse kampaania käigus on inimesed nelja päevaga teinud üle 40 vaatluse, kokku on loetud üle 2000 nurmenukuõie.

«Kui arvestada sellega, et nurmenukud alles lähevad õitsema, on ettevõtmine väga hästi käima läinud,» rääkis vaatluskampaania «Eesti otsib taas nurmenukke» üks korraldajatest, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi magistrant, nurmenukkude uurija Marianne Kaldra.

Tema sõnul oli pühapäeva õhtuks tehtud kõige rohkem nurmenukuvaatlusi Tallinnas, järgnesid Tartu, Võru, Kuressaare jne.

Inimesed on saatnud nurmenukkudest kodulehele nurmenukk.ee ka ohtralt kauneid fotosid nurmenukkudest. «Kõige kenamad fotod on nurmenukke vaatlevatest lastest,» hindas Marianne Kaldra. Sel aastal on neid vähem, kui eemisel.»

Mullu saadeti palju fotosid nurmenukke uurivatest lasteaia- ja koolilastest, neid seekord pole, sest koolid ja lasteaiad on suletud. «Sel aastal ootame rohkem peresid koos lastega vaatlusi tegema,» ütles Marianne Kaldra.

Kampaania «Eesti otsib taas nurmenukke» korraldajad on Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased ja Eestimaa Looduse Fond (ELF).

Nurmenukuvaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada nurmenukk.ee kodulehel. Vaatlusi saab sisestada seni kuni nurmenukud õitsevad.

S- ja L-tüüpi õied on palja silmaga näha ning vaatluse tegemiseks polegi rohkem eelteadmisi vaja. Algatuse kodulehel nurmenukk.ee on pilte, videojuhendeid ning lihtne vaatluse sisestamise koht.

"Eesti otsib nurmenukke" on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Populaarsel loodusvaatlusel tehti märkimisväärsed 1700 vaatlust, mille käigus eestimaalsed määrasid ligi 220 000 nurmenuku õie tüübi.

Looduslikult on erinevat tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi  õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele. Selle ootamatu tulemuse põhjuste leidmiseks vajavad loodusteadlased aga veel lisateadmisi.