Digikultuur. Äratuskell uueks tiigrihüppeks*

Laps arvutiga. Foto: Arvo Meeks

Interneti kasutamine on Eesti laste igapäevaelu lahutamatu osa: 2018. aastal kasutas internetti vähemalt ühest seadmest iga päev koguni 97% projekti EU Kids Online raames küsitletud 9–17-aastastest. Seejuures käis 86% vastanutest internetis peaaegu iga päev või sagedamini mobiil- või nutitelefoni abil. Olgugi et 2018. aasta uuringus ei ilmnenud Eesti laste seas märkimisväärset kihistumist internetile ligipääsus ja nutiseadmete kättesaadavuses, näitavad praeguse pandeemiaaja kogemused muud. Kunagi tiigrihüppe tuules ja vaimus soetatud laua- ja sülearvutid on paljudes leibkondades nüüd välja vahetatud moodsamate ja väiksemate nutiseadmete vastu. Telefonid võimaldavad küll kõigil internetis surfata, sõpradega suhelda või Youtube’ist suunamudijaid jälgida, kuid koroonakriis paljastas tavaolukorras varjatuks jäänud ebavõrdsuse digiõppe võimalustes.

Enamgi veel, praegusel kriisiajal koju koondunud töö- ja koolielu aitab uues valguses mõtestada 2018. aasta suve hakul kogutud andmeid, millest nähtus, et iga päev kasutas laua- või sülearvutit 41% ja tahvelarvutit üksnes 16% 9–16-aastastest. Nende näitajate poolest jäi Eesti veidi allapoole Euroopa keskmistest (vastavalt 43% ja 22%). Veel enam, Eesti kuulus nende riikide hulka, kus lõhe arvuti ja telefoni abil internetti kasutavate laste osakaalus oli suurim, ulatudes ligikaudu 40 protsendini telefonitsi surfajate kasuks. Tõsisemat netitööd võimaldavate arvutite vähesus või puudumine paljudes kodudes, isegi üliõpilaste hulgas, ilmnes kriisi ajal kiiret lahendust vajava probleemina.