:format(webp)/nginx/o/2020/04/24/13070338t1h037f.jpg)
Kell on üheksa hommikul. Mask ees ja käed desinfitseeritud, astun sisse Tallinna Kiirabi hoonesse. Kui mujal on koosolekud ligi kuu aega keelatud, siis kiirabi hallis on koos mitukümmend brigaaditöötajat, kes kuulavad Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase nõuandeid algavaks päevaks. Samal ajal lahkub umbes sama palju töötajaid, kel lõppes just 24-tunnine vahetus.
«Lahingus näeme!» sõnadega lõpetatakse koosolek ja kõik kiirabiautod vuravad oma staapidesse – kes Lasnamäele, kes Õismäele, kes Piritale.
«Täna oli umbes 12 väljakutset, nende hulgas koroonakahtlusega patsiendid, kõrge palavik, hingamisraskused, keda me ka hospitaliseerisime,» kirjeldab õde-brigaadijuht Taavi Mäesepp möödunud 24 töötundi.
Koroonakahtlusega patsient tähendab aga lisaks enda tööriiete vahetusele ka vähemalt tunniajast auto puhastust kiirabi hoone taga asuvas valges telgis. Seal käib vilgas töö juba kell 10 hommikul. Brigaadijuht Andrei Mettus on just naasnud oma esimeselt hommikuselt väljakutselt ja kuna tegemist oli haiglasse toimetatud hingamisraskustega patsiendiga, tuleb teostada korralik auto desinfitseerimine. «Iga patsient, kes on hingamisraskusega või kõrge temperatuuriga, on kohe Covidi kahtlusega,» ütleb Mettus, kel on maski ja kitliga tegutsedes ilmselgelt väga palav.
««Praegu on hullem, kui oli kaks nädalat tagasi, sest väljas on läinud palavaks, 13-kraadiga higi juba voolab,» tõdeb Mettus, kes ei ole täheldanud, et koroonaväljakutseid vähemaks oleks jäänud. «Praegu on selline aeg, kus paljudel patsientidel on haigestumisest möödas kaks nädalat ja raskemad sümptomid hakkavad välja lööma,» ütleb Mettus.
«See on olnud hullumeelne aeg,» võtab Raul Adlas kokku eriolukorra kiirabis. «Eesliinil töötades on personali kulumine ja stress päris kõrge.»
Raul Adlas toob välja värske juhtumi, kus laps sai autolt löögi ja mitte miski ei viidanud sellele, et ta on Covid-positiivne. Talle osutati täismahus abi, aga hiljem haiglas selgus, et patsient on ka Covid-positiivne. «Need meditsiinitöötajad läksid 14 päevaks karantiini ja on jälgimisel. Tõsi, me kõikidele väljakutsetele reageerime kaitsevarustuses, küll aga see kaitsevarustuse tase on erinev. Õnneks keegi meie maja inimestest ei ole siiani haigestunud seetõttu, et oleks olnud tööl kokkupuude ebasoodsas kaitsevarustuses,» ütles Raul Adlas.
Koroonaskafandri selga saamine on paras tegemine – alustada tuleb spetsiaalsetest jalatsikatetest, seejärel läheb selga valge kombinesoon, mida kiirabitöötajad ufokostüümiks nimetavad, siis kummikindad, mask, prillid, vannimütsi meenutav peakate, kapuuts, seejärel tuleb kleepida kombinesooniluku ette spetsiaalne kleeprida ja lõpetuseks kätte tõmmata veel üks paar kummikindaid – mis riiete ära võtmisel esimese asjana käest võetakse. Kui vilunud meditsiinitöötajad saavad ufokostüümi selga kahe minutiga, siis reporteril võtab see aega kuus ja pool minutit ning rahmeldamise lõpuks tekib kergelt minestamistunne, sest õhku jääb maski ja kostüümi sees väheks. Võib vaid ette kujutada, kui keeruline on selle kostüümiga näiteks patsienti kanderaamiga tassida, teda vajadusel elustada või muul moel abistada.
«Viimasel kuul on mul olnud umbes 14 tööpäeva, seega olen selle skafandri omale selga pannud umbes 150 korral,» ütleb brigaadijuht Taavi Mäesepp.
Õde-brigaadijuht Erki Limbak meenutab koroonapatsiendi transporti Võrust Tallinna. «Tee oli pikk ja sain korralikult koroonakostüümis haududa. Patsiendi seisund ei olnud kiita mitte üheski aspektis, detailidesse ma ei saa laskuda, aga pidime Tartus tegema peatuse, et saada kinnitust, kas patsient on sobilik transpordi jätkamiseks. Tollel hetkel me otsustasime, et on,» meenutab Limbak. Tegemist oli välismaalasega, kelle soov oli saada ravi oma koduriigis ja Tallinnas anti patsient välismaa kolleegidele üle. «See oli ajaga võidu sõitmine.»
/nginx/o/2020/04/24/13070339t1hfa4a.jpg)
Väljakutsele sõidab korraga kolm inimest, kõigil on seljas riietus vastavalt ohu tasemele, kuid praegusel ajal on kittel, mask, kindad ja müts igal väljakutsel kohustuslikud.
«Meie heade abiliste, heategevusorganisatsiooni Lions klubi abil oleme arutanud, kuidas hakata kriisist välja tulema, sest igal kriisil on neli faasi ja viimane neist on taastumise faas. Kiirabi jaoks on olnud kõige raskem personali pideva stressi ja ärevusega toimetulek ja me oleme koos otsustanud, et kõige vastuvõetavam viis oleks, et pärast seda, kui kogunemispiirang on lõpetatud, me saame kõige koormatumad kiirabitöötajad saata koos oma lähedaste ja kallitega spaakeskkonda, kus nad saavad ärevusperioodist taastuda,» ütleb Raul Adlas. «Selleks saavad inimesed teha tänukõne kiirabile.»
9007024 annetad 5 eurot
9007025 annetad 10 eurot
9007026 annetad 25 eurot
/nginx/o/2019/07/02/12320715t1h7f83.jpg)