Käisin möödunud aastal elus esimest korda IKEAs. Polnud elu sinna viinud varem ja tõenäoliselt ei vii ka hiljem, aga iseenesest oli väga huvitav: näha kaupu, näha korralikke kaupu, aga selliseid, mis tõenäoliselt ei nõua, et sa emotsionaalselt neile väga külge hakkad, selles mõttes väga demokraatlikke kaupu.
Korraks tekkis selle kaubademokraatia sees ka klaustrofoobia, sest IKEA liikumisprintsiip osutus selliseks, et liikuda tuleb ainult edasi ja näha ära kõik pakutav ilma tagasipöördumise võimaluseta. IKEAs käik lõppes IKEA sööklas, mille sisustus oli kokku pandud kergest IKEA mööblist, ja väljapandud toit tundus kuidagi puhas ja isuäratav. Tsiteerides kirjanikku, oli toit söödav, kuid sellele polnud võimalik alati nime anda. Rootsi popbändi Ace of Base muusikat on nimetatud ka IKEA-reggae’ks.