EKI keelekool: kõver liigub allapoole

Margit Langemets, EKI sõnaraamatute peatoimetaja. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

• Uus olukord toob uued sõnad
• Terminid muutuvad tavasõnadeks
• Osa sõnu tulevad tagasi uues kasutuses

Koroona pole muutnud mitte ainult meie elu, ta muudab ka meie keelt. Osalt ajutiselt, osalt jäädavalt, kirjutab Margit Langemets, EKI sõnaraamatute peatoimetaja.

Krahhid ja kriisid – sõjategevus, looduskatastroofid, majanduskriis – on nagu sõnade vulkaanipursked. Meediasse paiskub terve laviin uusi sõnu ja väljendeid ning meie mure on nad kuidagi kodustada. Keeleteadlased püüavad neid väga kiiresti kirjeldada, sõnastikesse lisada, nende kohta selgitusi anda. Inimestena püüame iga hinna eest võimalikult täpselt aru saada, mida ajakirjandus või spetsialistid meile räägivad. Et siis omakorda ise omavahel olukorra üle mõtteid vahetada.

Kuulake meid praegu! Meie igapäevajuttu ja -elu sisustavad sotsiaalne distantseerumine, eneseisolatsioon, kaugtöö, distantsõpe ja vebinarid. Välismaailmaga suheldes kanname hoolt, et kõik oleks kontaktivaba. Valvame oma stressitaseme üle ning desoaine on alati käeulatuses.

Iga päev tuleb viiruse kohta uusi teateid epidemioloogidelt, viroloogidelt ja immunoloogidelt. Oleme teinud selgeks, mis vahe on viirusel ja bakteril, epideemial ja pandeemial, mis on patogeen, vaktsiin või antikeha. Juba teame, kes on asümptomaatiline inimene ja kes sümptomaatiline, mis on lüüs. Aimame, mis toimub, kui midagi sihistatakse.

Matemaatikutelt ja statistikutelt kuuleme mitmesugustest mudeldamistest, uurime erinevaid koroonakaarte ja analüüsivahendeid. Õhtu-uudistes tehakse rahvale puust ja punaseks, mis on nakatumiskordaja. Tuletame meelde koolimatemaatikat, et mõista, mis on aegrida, milline kasv on eksponentsiaalne, kas parem on vaadata logaritmilist või lineaarset diagrammi. Teame, et kuskil on küür, mida me ületame. Arutame, kas teade kõver liigub allapoole on hea või halb uudis.

On sõnu, millega kohtume aja jooksul mitu korda, lausa mitmes kriisis. Võtame sõna ­visiir. Estonia katastroofi ajal teadsime kõik, mis visiir on – loomulikult vöörivisiir ehk ’parvlaeva vööri avatav ja suletav osa’. Ja nüüd teame ka – loomulikult on see ’nägu kaitsev läbipaistev kate motokiivri vm peakatte ees’. Visiire kannavad praegu paljud apteekrid ja poemüüjad. Kriisiperioodide kõik-teavad-neid-sõnu meenutas äsja Sirbis ka Tauno Vahter: aparell, tuletis­tehingud, Pitot’ toru või kohanimed Kurkse, Pala, Wuhan.

Praegu harjume elama koos viirusega. Peaasi, et kõver liiguks allapoole. Uute nakatumiste kontekstis on see väga hea teade.

PS. Kõiki siinses loos mainitud kriisisõnu saab lähemalt uurida EKI Sõnaveebis aadressil sonaveeb.ee.