Pätsi tahtmisel rajatud Peressaarest on järel kummitusküla

Peressaare kooli väravasse istutati kaks tamme. Konstantin Pätsi auks mulda pandud puu kasvab mühinal (vasakul), Johann Laidoneri tamm jäi aga mingil põhjusel kiratsema (paremal). Foto: Aivar Ojaperv

Kui 1930ndail eksisteerinuks sotsiaalmeedia, saanuks president Päts seal vastu päid ja jalgu, nii et vähe pole: mida sa, kulla mees, teed, matad riigi raha ja rahva tööjõudu kusagile Peressaare mülkasse?

Alguses Sonda-Mustvee kunagise kitsarööpalise raudtee avastamise matkaks mõeldud retk lõppes hoopis Peressaare külas ringitiirutamisega. Kümned (ametilikult peaks neid olema 103) lagunenud majad, oma aja kõige ägedam maakoolimaja ning lõputu vaikus on Peressaare märksõnad. President Konstantin Pätsi nägemuses pidi siin olema aga Eesti kõige eesrindlikum asundusküla.

Virumaalastele tuli Peressaare uuesti meelde sajandivahetuse paiku, kui oli tekkinud idee tühjalt seisnud, kuid hästi säilinud Peressaare koolimajja rajada narkomaanide rehabilitatsioonikeskus. Asjast ei saanud asja, eeskätt lähimate asulate Tudu ja Oonurme elanike vastuseisu tõttu. Mõni aasta hiljem panid metallikratid koolimaja põlema ja Peressaare kandi võimalik taassünd tuleb ilmselt lõplikult fantaasialennuks liigitada.