Mart Raudsaar: meie käest vorsti ei saa

Mart Raudsaar Foto: Mihkel Maripuu

Täna räägin rahast ja sõltumatusest. Olen läbi aegade olnud seisukohal, et ajakirjanduse sõltumatuse parim garant on see, kui suudame enda olemasoluks vajaliku raha ise teenida.

Sellist juttu olen rääkinud peaaegu kümne aasta jooksul Eesti Meedialiidu tegevjuhi töös ning sama juttu olen jätkanud Postimehe peatoimetajana. Samas olen kõnelenud ka võrdsetest võimalustest. Eesti reklaamiturg on pidevalt vähenenud seetõttu, et osa reklaami läheb globaalsetele internetihiidudele. Eesti meediaettevõtted maksavad nendega võrreldes Eesti riigile aga kordades rohkem makse. See on koht, kus riik peaks sekkuma, et tagada turuosaliste võrdne kohtlemine. Selleks on kaks teed: (1) kehtestada internetigigantidele digimaks, (2) teha Eesti meediaettevõtetele mingeid soodustusi.

Kogu see jutt ei ole Eesti kodukootud murumütsikese teema. Samasugused probleemid on näiteks Austraalias, Taanis ja Prantsusmaal. Majanduskriisi põhjustatud reklaamimahtude vähendamine on eriti valusalt tabanud ajakirjandust, kuna me pole kümne aasta tagusest kriisist veel taastunud ning organisatsioonid on õhukeseks viilitud.

Võib mõista, et Ekspress Grupp algatas pöördumised riigi poole, et saada nii- või teistsugusel viisil valitsuse rahalist toetust ajakirjandusele kriisiolukorras. Postimees Grupp on olnud nende ettepanekutega senini solidaarselt kaasas, olenemata ettepanekute iseloomust. Aga ei saa mõista Postimehe süüdistamist Eesti Ekspressi poolt, et ajakirjanduse toetamise nimel on Postimees nõus vähendama valitsuse «kottimist» kriisi ajal, nagu kirjutab Sulev Vedler viimases numbris. See ei ole mõistuspärane jutt. Postimees on küsinud ajalehtede kojukande kriisiaja toetust meedialiidu kaudu koos kõigi teiste lehtedega, sealhulgas Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressiga. Kordan, oleme küsinud koos. Oleme kojukande toetuseks saanud valitsuselt sellel aastal lisaks 450 000 eurot, mis läheb meedialiidu kaudu ajalehtede vahel jagamisele.

Seda rahaeraldust kommenteeris nädalavahetusel Tre-raadios Mart Helme: «… siin on ikkagi vorst vorsti vastu ka natukene. Ma ei hakka nüüd täpselt lugema, mis vorste meie vastu saime, aga me saime. Ja meie vorstid on jämedamad.»

Postimees ei ole Mart Helmele ega ka kellelegi teisele mitte mingit vorsti lubanud.

Küll aga oleme teinud Sulev Vedleri, Mart Helme ja veel mõne isiku jutu valguses olulise otsuse. Postimees ei ühine enam teiste väljaannete taotlustega saada riigilt raha ajakirjandusele eraldi, vaid kasutame ainult üldisi riiklikke meetmeid. Senini on Eesti meediaettevõtted meedialiidu taotluste alusel saanud kaudseid toetusmeetmeid: digitellimuste käibemaksu vähendamine ja lehtede kojukande toetamine maapiirkondades, mis on ajakirjandusliku sõltumatuse vaatevinklist suhteliselt süütud asjad. Kuid laual on jätkuvalt meedialiidu taotlus, et valitsus ostaks Eesti ajakirjandusväljaannetes iga kuu miljoni euro eest reklaame, ning nii aasta lõpuni, kokku kaheksa miljoni euro eest. Postimees ei soovi, et seetõttu satuks kahtluse alla meie ajakirjanduslik sõltumatus. Me ei taha seda raha. Pealegi, raske on paljudel.