Linnaruum ja avalikud paigad on praegu tühjad. Jalutad Tallinna vanalinnas ja oled nagu kummitus. Poed ja restoranid on kinni, tänavatel luusivad, selg süütundest küürus, vaid üksikud. Linn on eelkõige tühi inimestest, see tähendab sotsiaalsetest suhetest ja läbikäimisest. Majad on alles, tänavad on alles. Mõni ütleks, et säärases olukorras ongi hea arhitektuuri nautida, maju vaadata, linnaruumi tunnetada, tunnelda.
Tühja linna olematu kurbus.