Rockstaar. Sõiduproov kõige karismaatilisema mootorrattaga

Kui sa lähed rattast eemale, siis õige ratas on selline, et sa tahad tema suunas tagasi vaadata. Africa Twinist lähed sa eemale selg ees – kuhugi mujale vaatamine ei tule isegi mõttesse. Foto: Andrus Laansalu

Honda Africa Twin: selle rattaga võid sa keerata kiirteelt kivikõrbe ja mõlemal juhul oled õiges kohas.

Kuidagi juhtus, et need kaks kuupäeva olid peaaegu kohakuti. Aprilli algus 2019. Aprilli algus 2020. Mõlemal korral sõitsin ma Hondaga Tallinnast Tartusse. Eelmisel aastal oli temperatuur 12 ja 7 kraadi vahel. Seekord 7 ja 4 kraadi vahel. Mu sõiduvarustus oli peaaegu identne. Kummagi sõidu jooksul ei tulnud mulle vastu ühtegi tsiklisti. Isegi valgus oli sarnane. Ainus tõsisem erinevus oli ratas. 2019. aastal Honda Rebel. 2020. aastal Africa Twin. Suuremat vahet on raske ette kujutada.

Honda Rebelil on olemas kõik, mis ühel basic mootorrattal olema peab. Leistang. Sadul. Mootor. Alustavale sõitjale on Rebel väga hea ratas. Africa Twinil on olemas kõik ülejäänu – kõik, mida mootorrattatööstuse matkaendurode lipulaevalt oodata võiks. Elektroonika, mis mõtleb sõitjaga kaasa peaaegu tehisintellekti tasemel (veidral kombel ütlesidki tähed selle ratta numbrimärgil AI – artificial intelligence). Inertsiaalandur, mis arvutab ratta kurvikallet ja reguleerib selle järgi käiguvahetusi ja veojõu rakendumist. 3-astmelised kurvituled. 5-astmelise soojendusega käepidemed. 4 + 2 sõidurežiimi, mille iga nüanss on sõitja vajaduste ja soovide järgi häälestatav. Ja siis veel kord paljuastmeliselt häälestatav. Automaatkäigukast (DCT), mille puhul saab valida nelja käiguvahetuse rütmi (sõidurežiimid D ja S1–S3) vahel.

Lihtsamast mehaanilisest poolest on uuel 2020. aasta Africa Twinil ka sisekummideta rehvid ja keskhark (olgu pealegi, et lisavarustuses).