:format(webp)/nginx/o/2020/04/23/13067257t1hdccf.jpg)
Statistikaamet analüüs märtsi ja aprilli esmaspäevade liikumisnäitajate kohta näitas, et Eesti inimesed on hakanud võrreldes märtsi lõpuga rohkem ringi liikuma.
Ülevaade ⟩ Eesti inimesed on hakanud aprillis rohkem liikuma
Märtsi viimasel esmaspäeval, 30. märtsil oli Tallinnas paigalpüsivate ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus 48 protsenti, mis oli 23 protsendipunkti kõrgem kui enne eriolukorda. See tähendab, et pärast eriolukorra väljakuulutamist jäi senini paiksetele lisaks hinnanguliselt veel üle 90 000 Tallinna elaniku kohapealseks.
Aprillis aga on hakatud selgelt rohkem liikuma. Esmaspäeval, 20. aprillil oli Tallinnas paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus vähenenud juba seitse protsendipunkti võrreldes märtsi lõpuga, mis tähendab, et ligi 30 000 tallinlast on rohkem liikuma hakanud. See on madalaim paigal püsivate inimeste näitaja kogu eriolukorra ajal.
/nginx/o/2020/04/23/13067260t1h6c57.jpg)
Tallinnaga sarnast liikumise elavnemist võib näha ka Eesti muudes piirkondades, näiteks Saaremaal. Võru maakonnas on muutus võrreldes märtsi lõpuga väiksem.
/nginx/o/2020/04/23/13067262t1h795d.jpg)
Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.
Mobiilioperaatorid tegid igaüks eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020. Operaatorid arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete ajalooliste andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides on Eesti inimesed viibinud või viibivad.
Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi). Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted. Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikumisanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.
Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikumisanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikumisanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.