/nginx/o/2020/04/22/13066680t1h074b.jpg)
«Eriolukorra ajal oleme pannud tähele, et lapsed ja noored on hakanud meile lasteabis rohkem rääkima sellest, et nad igatsevad sõpradega kokku saamist, omavahelist suhtlemist nö päriselt, mitte ainult virtuaalselt,» ütles Postimehele sotsiaalkindlustusameti lastekaitse telefoniteenuste juht Mari-Liis Mänd.
Noored tunnevad aina enam puudust koolist ning just sellest, et koolimajja õppima minna. «Digi-õpe hakkab väsitama, kohati toovad lapsed välja, et koormus ja intensiivsus distantsõppel on olnud suurem, kui tavapärasel õppimisel. Noored, kes on lõpetamas põhikooli või gümnaasiumi, on ärevad segaduse pärast, kuidas saab jätkata haridusteed, millised muutused võivad veel tulla, millised võimalused jäävad,» selgitas Mänd, milliste muredega pöördutakse lasteabi numbrile.
Ta lisas, et on ka neid peresid, kus eriolukord on andnud võimaluse tavapärasest tunduvalt rohkem pereliikmetega koos aega veeta, ühiselt mängida, jalutada, kuulata muusikat – koos olla. «Kahjuks on aga ka neid olukordi, kus tihedalt koosolemine viib tülide ja konfliktideni, omavaheliste ütlemisteni ja üksteisele haiget tegemiseni. Muremõtted teadmatusest, kuidas edaspidi hakkama saada, kui vanem on kaotanud töö või töötasu on märgatavalt vähenenud, kruvivad pinged kodus ülesse nii vanematel kui ka lastel ning see võib viia kergesti halvasti ütlemisteni,» rääkis Mänd, lisades, et just seepärast on hea tõdeda, et ka vanemad on lasteabi poole pöördunud, kui tunnevad, et soovivad tekkinud olukorda arutada. «Küsida – mida ma saan teha, et ise mitte ärrituda või kuidas ma saan enda last rahustada, teda mõista ja temaga rahulikult suhelda,» ütles ta.
/nginx/o/2020/04/22/13066672t1hf65b.jpg)
Lasteabi kogemus on eriolukorras näidanud, et lahus elavatel vanematel on rohkem küsimusi lapsega suhtlemise ja kohtumiste osas, kuidas seda eriolukorras jätkata ning korraldada. «Hea on meeles pidada, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning võimalikult palju tuleks järgida juba varasemalt kokkulepitud suhtluskorda, kuid arvestada sealjuures kehtestatud piirangutega tervise ja riskigruppide hoidmiseks,» mainis Mänd.
Seetõttu leiab Mänd, et lapsevanem võiks julgesti pöörduda lasteabi poole. «Koos saab arutada, milliseid võimalusi kodus on juba kasutatud, millised võimalused on ehk vanemal endal jäänud märkamata,» ütles Mänd, lisades, et koos lasteabi nõustajaga need meenuvad. «Või ka leida arutluse käigus uusi võimalusi, mida teised vanemad on rakendanud ja soovitanud, millest lapsed ise on rääkinud ja jaganud, mis neile rõõmu teeb ja huvi pakub. Valju häälega arutamine ja enda mõttetes ka selguse saamine on väga hea viis lahenduste leidmiseks,» rääkis ta.
/nginx/o/2020/04/22/13066676t1h00d0.jpg)
Enne eriolukorda, praegu ja pärast seda satuvad nii lapsed kui ka täiskasvanud olukordadesse, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks enam ei piisa ning selleks ongi loodud lasteabi telefon 11611, mison nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus.
«Lasteabi poole võivad pöörduda nii lapsed ise, kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad, kõik tähelepanelikud inimesed. Lasteabis aitame telefoni- ja veebinõustamise kaudu ning juhendame, kuidas mure lahendamisega edasi minna,» selgitas Mänd.
Alguses kuulatakse teemat või põhjust, mille osas saavad spetsialistid abiks olla. Edasi jagatakse nõuandeid ja juhiseid, kuidas olukorras toimida, samuti informatsiooni ja kontakte erinevate teenuste ning võimaluste kohta. «Kui pöördumisest selgub, et lapsel on abi vaja, tema heaolu ja turvalisus on ohus, teeme koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, politsei ja häirekeskusega. Lasteabile pöörduja võib jääda anonüümseks, nõustamine toimub eesti, vene ja inglise keeles. Ning oleme kõigi lastega seotud küsimuste ja murede lahendamiseks olemas 24 tundi ööpäevas üle Eesti,» selgitas Mänd.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)