Puitmajade eksport kukkus järsult

Kui aiamajade eksport on sel kevadel kõvasti kukkunud, siis olude sunnil koduseks jäänud eestlased on oma lastele usinasti mängumaju tellima hakanud. Foto: Palmako

Eesti puitmajatootjate toodangust läheb suur osa ekspordiks, kui kevadel on tavapäraselt hoo sisse saanud aiamajade eksport, siis praegu on nende sihtriikides Kesk- ja Lääne-Euroopas kaubandus pausil ja siinsed ettevõtted sunnitud oma tootmist oluliselt vähendama.

Eesti üks suurimaid valmismajade tootjaid Palmako valmistab tavapäraselt aastas üle 55 000 puitmaja, lisaks palju muudki. Nagu paljudel teistel Eesti puidutööstusee läheb Palmako toodangust üle 95 protsendi ekspordiks. Kuigi reisimiseks on praegu piirid kinni, saaks kaubavahetus toimida küll, paraku on sihtkohtades kauplemiskohad suletud.

„Isegi kui meie koduturu maht mitmekordistuks, siis kokkuvõttes on meie toodete müügivõimalused järsult kukkunud,” tõdes Palmako turundusjuht Ingrid Lamp. Nii ongi eksporditurgudelt tulevate tellimuste vähenemise tõttu ettevõte sunnitud tootmist ja inimeste tööaega eelseisvateks kuudeks märkimisväärselt vähendama.

„Õnneks on aga turge, sealhulgas Eesti, kus pole ehituspoode ja aianduskeskuseid kinni pandud, ning tuleb tõdeda, et laste mängumajad ja mänguväljakud müüvad tõepoolest hästi,” rääkis Lamp.

Tavapäraselt aastas umbes 50 000 aiamaja tootva ASi Lasita Maja müügijuht Maria Roop tõdes samuti, et seis on keeruline. „Väga paljud kliendid teevad eeltööd, uurivad majade ja lahenduste kohta, et pärast eriolukorda ostma hakata, kuid on ka kliente, kes näevad praegu võimalust osta ja hakata kohe aeda sisustama,” rääkis Roop.

Saunamaju ehitava OÜ Raba Saunamajad juht Mario Raja rääkis, et olukord pole roosiline. „Minu soovunelm oli, et kodus olema sunnitud inimesed hakkavad oma olemist hästi mõnusaks tegema ja käiksid kasvõi mitu korda nädalas saunas. Aga päriselus see paraku nii ei ole,” rääkis ta. „Sotsiaalmeedias praegu levivad saunamajade reklaamid vihjavad, et kõigil on raske. Kui järjekord ukse taga, poleks aega reklaami teha.”

Et raskel ajal siiski tööd jaguks, on Raja suunitlust pisut muutnud. Kuna inimesed on hakanud ostma palju ehitusmaterjali ja tahavad ise ehitada, siis on nemad hakanud iseehitajatele tegema jooniseid. „Proovime õppida ujuma selles olukorras, mis meil praegu on,” sõnas ta.

Lasita Maja lähetab oma toodangut üle maailma, suurem osa jõuab Euroopasse, põhiliselt Saksamaale ja Prantsusmaale. Kaugemad paigad on aga Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Korea ja Uus-Meremaa.

Palmako ekspordib üle 95 protsendi toodangust, peamiselt Euroopasse – Saksamaale, Prantsusmaale, Suurbritanniasse, Norra, Rootsi. Lisaks Itaaliasse, Hispaaniasse, Belgiasse, Taani, üle ookeani Ameerika Ühendriikidesse ja Uus-Meremaalegi.

Igal turul on omad kombed ja tavad, millega tuleb tootjal arvestada. „Näiteks prantslased eelistavad ilma tavapärase põrandata maju, kasutades põrandaks kohalikku looduslikku kivi, sakslastel peavad maja aknad avanema sissepoole, samal ajal kui britid tunnistavad vaid väljapoole avanevaid pakettklaasiga aknaid,” kirjeldas Lamp.

Roop rääkis, et lõunapoolsetes riikides soovitakse tihtilugu ilma põrandata aiamaju, kuna seal laotakse aiamajadele alla tänavakividest kiviparkett. Kui vaja aiamaja välja vahetada, siis sobib sama alus enamasti ka järgmisele majale.

„Hinnatakse lükanduksi, valgusküllasust, kuid hoitakse väga kinni ka traditsioonilisest aiamajast,” kirjeldas Roop. „Inglismaa kliimas on kindlasti tarvis paksemat seinamaterjali ning pakettklaaside ja tihenditega lahendusi, kuid sealsed seadused piiravad aiamajade kõrgust – 2,5 meetrit. Skandinaavia maad hindavad traditsioone, kuid tõusvas joones lähevad hinda erilised lahendused, samuti 70 mm ja 92 mm seinapaksusega suvemajad, millel on hea lumekoormustaluvus. Skandinaavias hinnatakse väga praktilisust.”