Naeri seemet võib juba julgesti peenrasse külvata, sest naeris on külmakindel ja vähenõudlik köögivili, mida saab hästi kasvatada isegi Gröönimaal. Meie kliimas võib võib naeris anda kaks saaki – ühe varasuvel ja teise hilissügisel.
Naerist tasub kasvatada
Rõhutada tasub, et naerist (Brassica rapa) on Lähis-Idas kasvatatud 4000 aastat ja selle ajalugu on kuulsam kui kaalika oma.
Vana-Kreekas ja Roomas oli naeris teraviljade ja viinamarja järel populaarsuselt kolmandal kohal. Eesti aladelgi oli see kunagi tähtsaim toidutaim, kuni kartul selle kõrvale tõrjus. Senini on sööginaeris au sees Jaapanis ja Indo-Hiinas.
Õnneks on hakatud naerist taas kasvatama ja väärtustama ka Euroopas, sest tervistavate ja kulinaarsete omaduste tõttu ületab see märgatavalt kaalikat.
Sööginaerisortide juurvili on enamasti nii pealt kui seest kollane, kuid on ka valgete ja isegi punase juurviljadega sorte. Naeri maasisene söödav osa kujuneb juure ülaosa ja sellest välja kasvava lehekimbu alaosa üheaegsel paksenemisel, mis kokku annavadki söödava juurika.
Praegusaja ametlik rekordnaeris kaalus ligi 18 kilo ja kasvas 2004. aastal Ameerikas. Meie naeriste kaal jääb mõnesaja grammi piiridesse.