Maa päev 50 on päriselt ka teistmoodi

Sinine klaaskuul ehk vaade Maale kosmosest Apollo 17 pardalt. Foto: NASA

Poolsajandi juubelit tähistav Maa päev tuleb seekord ajal, mil inimkonna tekitatud keskkonnamõju on tegelikult ajalooliselt väike. Kui läheb hästi, siis võivad koroonakriisist väljumise meetmed ka keskkonnakriisi lahendamisele kaasa aidata.

Selle aasta Maa päev, kõigi keskkonnaprotestide isa, sisaldab endas mitut paradoksi. Omal ajal USAst alguse saanud liikumine on innustanud läbi aegade mitmeid keskkonnaliikumisi ning kahtlemata võib selle jälgi näha ka vahetult enne koroonakriisi üle maailma inimeste tähelepanu köitnud kliimaprotestides. Selle aasta Maa päev pidi nii keskkonnakriisi jätkuva süvenemise kui ka suure juubeli tõttu tulema uhkem kui tavaliselt: plaanis olid suured koristusaktsioonid, kogunemised parkides ja ülikoolides.

Koroonakriisiga kaasnevate liikumispiirangute tõttu peab suurem jagu neist aga kas ära jääma või internetti kolima. Korraldataks veebikoosolekuid ja -töötubasid, oma rolli täidab ka sotsiaalmeedia.

Lisaks korralduslikele erinevustele on selle aasta Maa päev teistmoodi ka seetõttu, et erinevalt kõigist varasematest on seekordse ajal inimkonna tekitatud keskkonnasurve märgatavalt väiksem ja küünikud võiksid suisa öelda, et koroonakriisi tagajärjel on esimest korda midagi tõepoolest teistmoodi (vt kõrvallugu).