/nginx/o/2011/08/26/723394t1h7612.jpg)
Värske uuring soovitab õpetajate tasustamisel senisest enam tulemustest lähtuda.
Uuring soovitab õpetaja tasustamisel rohkem tulemustest lähtuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli teadlaste ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös läbi viidud uuringus «Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid» leiti, et õpetajate tulemustasustamist rakendatakse vaid igas kolmandas üldharidus- ja igas kümnendas kutsekoolis, kirjutab Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaal Koolielu.
Õpetajate tulemustasustamine tagab uuringu põhjal nende kõrgema motivatsiooni ja eesmärgilisema tegutsemise. Uuringus õpetajate töösoorituse hindamist ja tulemustasustamist käsitlenud Tartu Ülikooli personalijuhtimise professor Kulno Türk rääkis, et uuringus pakuti välja mudel, kus on paarkümmend erinevat kriteeriumit õpetaja töötulemuste hindamiseks.
Rahulolu keeruline hinnata
Türk leiab, et rohkem oleks vaja rakendada kooli põhieesmärkidega seonduvaid kvalitatiivseid näitajaid, neid on aga väga keeruline ning vahel isegi võimatu usaldusväärselt hinnata. Üheks selliseks kriteeriumiks võiks olla näiteks õpilaste rahulolu õpetamisega.
«Igapäevaelus kasutatav ja kontrollitav nn objektiivne näitaja kajastab aga vaid üksikut, sealjuures mitte kõige olulisemat külge õpetaja töös – näiteks mitu õppevahendit koostati või mitu üritust aidati korraldada,“ lisas Türk.
Ta tõi välja soovituse hinnata õpilase arengut tema astumisel mingisse kooliastmesse ning pärast selle kooliastme lõpetamist (põhikool, gümnaasium, õppeaasta). Hindamiseks võiks kasutada IQ-testi, kus on hõlmatud erinevad valdkonnad õpetatavatest ainetest. See poleks mitte faktiteadmiste kontroll, kuivõrd maailmapildi, loogika ja taiplikkuse, erinevate valdkondade ja süsteemide tunnetamiseks ning mõistmiseks esitatud küsimused.
«Selliseid küsimustikke tuleks aeg-ajalt uuendada, et õpetajad ei hakkaks lapsi treenima teste täitma – nii saab vältida treeningust tulenevaid moonutusi. Sellise testiga on võimalik hinnata, kui palju suudab õpetaja õpilast arendada, mis on kooli, õpilase ja õpetaja jaoks kõige tähtsam,» rääkis professor.
Tulemustasu levinuim linnades, Saare- ja Valgamaal
Uuringus osutatakse, et hindamisnäitajate väljatöötamine peab toimuma koolijuhtide ja õpetajate koostöös. Enam kui pooltes üldhariduskoolides ja 90 protsendi kutsekoolide puhul on eelarvevahendite piiratuse tõttu võimalik õpetajaid tasustada vaid ametikohajärgse astmepalga ulatuses. Õpetajate tulemustasustamine on enam levinud suurte linnade, Saaremaa ja Valgamaa üldhariduskoolides. Kutsekoolide õpetajatele makstakse tulemustasusid kõige enam Lõuna-Eestis. Tulemustasustamisel nähakse olulist võimalust õpetajate motiveerimisel ja kooli eesmärkide saavutamisel, aga tulemustasutamise õiglusele andsid õpetajad ja koolijuhid üsna madalaid hinnanguid.
Uuringu «Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid» ankeetküsitlusele vastas 327 koolijuhti, 2294 õpetajat, 5685 õpilast, 1922 lapsevanemat ja 569 koolide hoolekogu või nõukogu liiget. Lisaks viidi läbi 15 kooli juhtumiuuringud süvaintervjuude abil. Uuringu tulemused on kättesaadavad haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.