Eesti kukkus ajakirjandusvabaduse indeksis kolm kohta

Vaade Tallinnale. Foto: Peeter Langovits

Eesti kukkus Pariisis tegutseva organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) värskes indeksis kolme koha võrra, kui eelmisel aastal oli Eesti 11., siis tänavuses indeksis 14. kohal.

Reporters sans Frontiers ehk RSF toob Eesti pingereas kukkumise põhjustena välja kolm põhilist asjaolu – valitsusse kuuluva Konservatiivse Rahvaerakonna sõnalised rünnakud ajakirjanduse vastu, Postimehes toimunu ja Kremli propagandakanali Sputnik sulgemise.

RSF märkis raportis, et 2019. aastal seisis Eesti ajakirjanikud silmitsi tõeliste väljakutsetega, mis tõstatasid küsimuse, kui habras nende vabadus tegelikult on.

«Paremäärmisliku populistliku valitsuspartei verbaalsed rünnakud ajakirjanike vastu olid niivõrd intensiivsed, et president otsustas sekkuda. Lisaks poliitikute survele piirati ajakirjandusvabadust ka ühes olulisemas uudistetoimetuses. 2019. aastal hakkasid ilmuma teated, et Postimehe omanik on sekkunud ajakirjanike töösse ning kasutanud ajalehte oma konservatiivse maailmavaate propageerimiseks ja oma teiste äride reklaamimiseks. Reaktsioonina sellele lahkusid peaaegu kõik uuriva ja arvamustoimetuse ajakirjanikud töölt. Juhtum viis Eestis aruteluni ajakirjandusvabaduse olukorrast,» märkis RSF.

Veel üks tegur ajakirjandusvabaduses on Piirideta Reporterite teatel Kemli propaganda.

«Eesti sundis 2019 aasta lõpus Kremli-meelset Sputniku toimetust sulgema oma uksed. Eesti võimud põhjendasid seda sellega, et Sputniku omanikfirma juhile on kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid. Seejärel käivitas Venemaa valitsus ülemaailmse kampaania, väites, et Eestis ahistatakse Venemaa meediat,» kirjutas ajakirjandusorganisatsioon.