Terviseameti juht: tekkinud on töökohapõhised koroonakolded, suur fookus on Tallinnal

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo, riigihalduse minister Jaak Aab ning haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand andsid 21. aprillil ministeeriumide ühishoones ülevaate koroonaviiruse leviku hetkeseisust. Foto: Madis Veltman

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles intervjuus Postimehele, et praegu lisanduvad uued haigusjuhtumid eelkõige töökollektiivides ning leibkondades. Jürilo rõhutas, et kui Harjumaal on olukord stabiilne, siis Tallinnas on täheldatav kerge kasvutrend, mida nende amet jälgib väga hoolsalt.

«Mõistlik on eristada Harjumaad ja Tallinna. Harjumaal on olukord stabiilne ja juhtumites platoo. Tallinnas on aga kerge kasvutrend,» nentis Jürilo. «Hetkel saame siiski öelda, et pealinna kolded ei ole siiski nii ulatuslikud nagu näiteks Saaremaa NOM festivali juhtum, kust tuli 25 või enam haigestunut. Jah, ühes Tallinna varjupaigas oli suurem kolle, aga üldiselt on tekkinud juhud töökohapõhised.» See tähendab, et kui keegi töötajatest on haigestunud, siis natukese aja pärast nakatub kollektiivis järgmine inimene, siis omakorda nende mõni pereliige jne. «Peamine nakatumine käib täna leibkondade ja töökohtade kaudu,» selgitas Jürilo.

Terviseameti peadirektor kinnitas, et Tallinna arenguid jälgitakse väga tähelepanelikult. «Tallinn on meil fookuses ja jälgime seal toimuvat. Tuleb olla väga tähelepanelik ja see on ka põhjus, miks me oleme rõhutanud kortermajade puhtust. Tallinnas inimesed elavad tihedamalt ning on oluline, kuidas me ka näiteks kauplustes käitume. Tahan tunnustada kaubandusettevõtteid, kes on eraldanud töötajad klientidest vaheseinaga ning jaganud töötajatele kindaid.»

Taas pääseb eriarstile

Tänasest hakatakse Eestis taastama plaanilist ravi. Jürilo sõnas, et see ei tähenda teenuse kiiret täismahus taastumist. «Plaanilise ravi järkjärguline avamine tähendab, et inimestega, kes olid registreeritud eriarsti vastuvõtule, võtab tervishoiuteenuse osutaja ühendust ja lepitakse kokku uus aeg. Kui inimesel on vahepeal (ravi peatamise perioodil - toim) tekkinud vaegused, käib raviteekond perearsti kaudu. Perearst vaatab patisendi tervisliku seisundi üle ja teeb kaalutud otsuse, kas piirduda kaugkonsultatsiooniga või on vajalik pikem plaaniline statsionaarne või ambulatoorne ravi,» selgitas terviseameti peadirektor.

Plaanilise ravi avamisega tõuseb risk haiglasiseseks nakatumiseks. Jürilo sõnul on selle ära hoidmiseks tehtud ettevalmistusi. «Oleme meditsiinijuhtidega kinnitanud plaanilise ravi taastamise juhise, mis annab suunised, millele tervishoiuteenuse osutaja peaks teenust osutades mõtlema. Seal on välja toodud tervishoiuteenuse osutajaga seotud ohutusmeetmed: kaitsevahendid, pindade puhastamine, ootesaalis kogunemiste vältimine,» loetles Jürilo.

Patsiendi jaoks sõltuvad meetmed sellest, millist teenust inimene vajab, selgitas Jürilo. Kas on vajalik testimine, isolatsioonis viibimine või piisab tervisedeklaratsiooni täitmisest, kus näidatakse ära oma viimased käigud ja potentsiaalsed nakkuskohad. «Üldanesteesias või mõne hambaravi protseduuri puhul soovitame kindlasti eelnevat testimist. Kui inimene on Covid-19 positiivne, aga vajab vältimatut abi, peab olema teenuse osutajal maksimaalne kaitsevarustus (FFP3 mask, kaitseülikond jne),» rõhutas ta.

Eesti kui tubli testija

Terviseamet tegi hiljuti ka haiglatöötajate juhuvalimi alusel testimise, mille tulemused olid rõõmustavad. «Loeme sellest välja positiivset. Juhuvalimi alusel tehtud tervisetöötajate testrühmas, kus tegime ca 730 testi, olid kõik proovid negatiivsed. Tegime selle uuringu, sest meie jaoks olid murekohaks asümptomaatilised juhtumid, kus inimesel pole vaevusi, aga ta on osutunud Covid-19 positiivseks. Tänaseks oleme täheldanud selliseid haigusjuhte rohkem hooldekodude klientidel. See võib olla seotud sealsete inimeste immuunsüsteemiga, mis on nõrgem ja ei vasta viirusele tavapäraste reaktsioonidega. Ei teki palavikku, köha ning viirus areneb organismis sümptomiteta,» oletas terviseameti peadirektor.

Eestis on tänaseks tehtud 42 213 esmast testi, millega oleme Euroopas ühed eesrindlikumad testijad. Jürilo sõnul tuleb siin tunnustada riigi ja erasektori head koostööd. «Testimises on riik olnud tubli ja leidnud selleks piisavalt raha. Meil on head erasektori partnerid, kes suudavad meile suure testimismahu tagada. Praegu liigume samasuguse strateegiaga kuni mai keskpaigani. Ja mõtleme ka sellele, kuidas saaks testimisest tavapärane tervishoiukorralduse osa. Et perearst saaks vajadusel patsiendi testima saata ja haigekassa maksaks selle kinni. Covid-19 päris ära ei kao, seda võib esineda nii suvel kui ka sügisel,» tõdes Jürilo.