Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Aimar Altosaar: ilma usuta ei saa (16)

Copy
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi
  • Vastastikune usaldus paneb ühiskonna ladusamalt toimima
  • Usk ühisesse jumalasse aitab inimestel ühiselt tegutseda
  • Usk paremasse tulevikku annab tegutsemismotiivi

Me pole keegi viirust näinud, kuid teame, et see teeb meid haigeks ning võib olla eluohtlik. Teame, sest usume teadlasi ja tohtreid. Aatomite olemasolu usume samuti, sest seda kinnitavad füüsikud ja õpetatakse koolides. Suurem osa teadmistest meid ümbritseva maailma kohta põhineb heal usul teiste inimeste kogetusse, uurimistulemustesse ja ütlustesse.

Usk hoiab meid koos. Kui jagame samu kujutlusi ja teadmisi maailmast ning seletame maailma enam-vähem ühte moodi, usaldame oma kogukonna- või rahvuskaaslasi, jääb aega ja energiat üle oma elu elamiseks ja isiklike eesmärkide püüdlemiseks. Muidu peaks ju kogu aeg kõike teiste käest kuuldut ja loetut üle kontrollima ning millekski muuks ei jätkukski aega.

Religioonid kujunesid välja kohalike uskumuste asemele, kui tekkisid suured inimeste ühendused, impeeriumid ja kaasaegsed rahvusriigid. Usk ühistesse jumalatesse aitas inimestel omavahel kokku leppida ja ühiselt tegutseda ning toetas elu igavikulist perspektiivi, mida me igaüks väga vajame.

PÄEVA KOMM

Uskumine ideaali, lootus paremale tulevikule on ürginimlikud omadused, meie pürgimuste ja tegutsemise motivaator.

Tänapäeval pole nendes inimühiskonna põhialustes midagi muutunud – see püsib usul, et ümbritsev materiaalne maailm on mõõdetav ja seletatav ning loodusteadlased ja tehnoloogid oskavad meid selles aidata. Ka tänapäeval vajavad inimesed usku, et teisedki liigikaaslased on usaldusväärsed, tajuvad samamoodi maailma ja püüdlevad isikliku õnne poole. Ühtesid aitab selles mõni üleilmne religioon, teisi kohalik usund või mõni moodne õpetus. On neid, kes väidavad, et ei usu üldse mitte kedagi ega midagi, kuid tuleks imestada selliste indiviidide vapruse üle, kui nad kohtuvad tänaval käies või maanteel autoga sõites teistega!

Uskumine ideaali, lootus paremale tulevikule on ürginimlikud omadused, meie pürgimuste ja tegutsemise motivaator. Üleilmne viiruse pandeemia annab meile suure õppetunni. Kui vallandunud majanduskriis kujuneb pidevaks seisundiks, siis on meil inimestena valida: kas jätkata vana, individualistlikku, kõiki ressursse arutult raiskavat majandusmudelit või leiutada uus, efektiivsem ja paremat elukvaliteeti loov inimkonna kooseksisteerimise viis. Inimese senine arengulugu on näidanud, et kõik on võimalik, sest me usume.

Tagasi üles