Täna edastasid nii liikumispuudega inimeste liit, pimedate liit kui ka puuetega inimeste koda sõnumi, et sotsiaalministeeriumi plaan nende organisatsioonide rahastust 50 protsendi võrra kärpida toob kaasa hävingu. Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) selgitas, et sotsiaalministeerium ei ole kärpinud ühegi puuetega inimeste organisatsiooni rahastust.
Tanel Kiik invaorganisatsioonide rahastuse kärpimisest: sellist otsust ei ole ega tule (6)
Sotsiaalministri sõnul on puuetega inimesed ning nende esindusorganisatsioonid absoluutselt viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium raha vähendada sooviks. «Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited justkui oleks otsustatud nende organisatsioonide toetuste vähendamine 50% ulatuses. Kinnitan, et see ei vasta tõele. Sellist otsust ei ole ega tule,» kirjutas Kiik sotsiaalmeedias.
Suur osa organisatsioonide rahastusest laekub hasartmängumaksu nõukogu kaudu. Tulenevalt eriolukorrast on aga hasartmängumaksu laekumine oluliselt vähenenud, mille tulemusena näeb sotsiaalministeerium vajadust kärpida puuetega inimeste organisatsioonide rahastust kuni 50 protsendi ulatuses, leiavad organisatsioonid.
Tanel Kiik kinnitas, et tulenevalt eriolukorrast ja majanduslangusest väheneb oluliselt ka hasartmängumaksu laekumine. «Hasartmängumaksu alalaekumine on tõsine probleem, millele meil tuleb ühiselt lahendus leida,» lisas Kiik.
Sotsiaalminister Kiik kinnitas, et sotsiaalministeerium ei ole hetkel mitte ühegi organisatsiooni toetust sellest tulenevalt vähendanud. «Oleme kinnitanud, et II kvartali maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Täiendavalt on alanud läbirääkimised, kuidas korraldada käesoleva aasta teiseks pooleks planeeritud maksed ja tegevused ning olen kindel, et leiame siin lähiajal koostöös kodanikuühenduste ja valitsusega mõistliku lahenduse.»
Ministeerium otsib partneritega võimalusi maandada kriisiga kaasnevaid mõjusid
Sotsiaalministeerium teavitas aprilli alguses koostööpartnereid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutega kaasnevatest riskidest, mis mõjutavad oluliselt hasartmängumaksu laekumist ja seeläbi ka sellest rahastatavaid tegevusi. Ministeerium on alustanud partneritega läbirääkimisi, et leida antud olukorras kõigile parim lahendus.
«Hasartmängumaksu laekumise vähenemine seab kahtlemata ministeeriumile suure surve kokkulepitud projektide rahastamiseks. Meie eesmärk on koostöös partneritega leida võimalus jätkata kokku lepitud tegevustega ning vajadusel teha koos ka teatud kohtades uued otsused, kui näiteks kokkulepitu elluviimine rakendatud piirangute tõttu võimatuks osutub,» ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. «Oleme kõikidel partneritel palunud üle vaadata sellesse aastasse planeeritud tegevused ja uuesti üle hinnata, milliseid tegevusi on eriolukorda silmas pidades mõistlik ellu viia ning kas midagi on võimalik ka edasi lükata.»
Esialgne prognoos näeb hasartmängumaksu laekumistes suuremat langust kevadel. «2020. aasta II kvartali maksed toimusid aprillis vastavalt kokkulepitud maksegraafikule ja töötame selle nimel, et kriisiaja negatiivsed mõjud maandada,» ütles Kuuse. «Seega on meile oluline otsustada, kuidas edasi minna, pidada partneritega avatult läbirääkimisi ja anda adekvaatset infot olukorrast. Sealjuures kaalume kõiki võimalusi, kuidas tagada partneritele vajalike tegevuste elluviimiseks jätkusuutlik rahastus.»
Praegu on peatatud hasartmängumaksust rahastatavate väikeprojektide taotlusvoorud, mille elluviimine eriolukorra piirangute tingimustes oleks keeruline. Veebruaris oli hasartmängumaksu laekumine kolmandiku võrra madalam, suurem langus ootab ees seoses eriolukorra ajal kehtinud piirangutega. Hasartmängumaksu laekumise kaudu rahastatakse sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi valdkondade projekte.