/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/01/08/906672t1h4154.jpg)
Kuigi kehtiva korra järgi peavad maanteeäärsetes puhkealades olema ka tualetid, on maanteeamet loobunud nende paigaldamisest, põhjendades seda inimeste hoolimatu käitumisega.
Kehtiva korra järgi peavad maantee ääres olema tualetid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teede- ja sideministri määrus näeb ette puhkealade rajamise koos sanitaaralaga, millel «paikneb käimla», kuid mingeid täpsemaid nõudeid kehtestatud ei ole,» ütles maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu.
Ta kinnitas, et seda ettekirjutust on amet püüdnudki järgida. «Oleme paigaldanud parklatesse teisaldatavaid tualette, kuid hiljem on tulnud need sealt täislagastamise tõttu eemaldada,» tõi ta näite aastate tagusest kogemusest. Toona paigaldati mõned üksikud ajutised tualetid. Samasugune negatiivne kogemus oli maanteeametil mõne aasta eest ka tookord veel väljaehitamata piiriületuskohtades, kuhu paigaldati palju teisaldatavaid tualette.
«Tualettide, nagu ka prügikastide, pinkide ja laudade, massilist paigaldamist riigile kuuluvatesse parklatesse ongi siiamaani takistanud suure osa inimeste hoolimatu suhtumine,» rõhutas Kasesalu.
Nüüd lähtub maanteeamet põhimõttest, et sõitjate vajadused tualettidele peaksid saama rahuldatud teeäärsetes tanklates ja söögikohtades. «Märkimist väärib ka asjaolu, et meie väike Eesti on maanteeäärsete söögikohtadega, kus on ka WC, üsna hästi kaetud ja statsionaarsete tualettide rajamine kõigisse parklatesse ilma mingi muu teeninduseta oleks ilmselt priiskamine,» leiab Kasesalu. Tema sõnul on Eesti teeäärsete söögikohtade tihedus täiesti võrreldav Lääne-Euroopa vastavate vahemaadega.
WC peaks olema iga 20 kuni 50 km järgi
Rääkides teeäärsete puhkekohtade rajamisest, kinnitas Kasesalu, et esialgu riik sellest loobunud ei ole. «Teede projekteerimise normid ja nõuded näevad ette puhkekohtade rajamise iga 20-50 km kohta ning sellest lähtuvalt on näiteks Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo teelõigu (see kulgeb suures osas mööda uut trassi, kus seni teed ei olnud) eelprojektiga nähtud ette ka uute puhkekohtade rajamine muuhulgas koos pinkide ja isegi võimlemisrajatistega,» tõi ta näite.
Harjumaal Kuusalu vallas on Valgejõel üks Tallinna-Narva maantee äärsetest puhkepaikadest, mida usinalt kasutatakse. Kuusalu abivallavanema Tõnu Ammusaar kuulis maanteeäärse tualeti nõudest esimest korda. «Selge see, et kui parkla on rajatud, siis keegi peab seda hooldama, aga kas seda peab tegema kohalik omavalitsus, riik või keegi kolmas, seda peab läbi rääkima,» sõnas Ammusaar.
Omavalitsustel raha pole
«Minu kui ametniku seisukohta on, et selle eest peaks hea seisma teeomanik,» lisas ta. Ammusaare sõnul tekib muidu küsimus, mis saab neist valdadest, kust lähevad suured magistraalid läbi. Seda, et teeäärsete puhkepaikade hooldamine jääks omavalitsuse kanda, pole valla abijuhi arvates mõeldav. «Kohalikul omavalitsusel on nii palju ülesandeid ja kui selleks raha ei anta, siis mille eest,» küsis ta.