Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/05/11928207t1h2052.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13060204t1h6360.jpg)
«Jaanus-poiss, mine väsita natuke hobust. Mul on pärastlõunal vaja temaga kartulit muldama minna.» See oli tavapärane lause minu lapsepõlves, kui vanaisa käskis meie hobusega ratsutama minna.
Hobune oli noor ja rahutu ning kippus talutöid tehes minema sinna, kuhu vanaisal polnud plaanis. Näiteks diagonaalis üle kartulipõllu. Nii sain mina alati ülesande enne töid teda paar tundi väsitada ehk kabjalisega ümbruskonnas ringi sõita.