Kohus ei peatanud Kiili kooli kevadise vaheaja ärajäämist

Lapsed koduses e-õppes. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Tallinna halduskohus ei andnud reedel esialgset õiguskaitset lapevanematele, kes vaidlustasid kohtus Kiili Gümnaasiumis kevadise koolivaheaja ärajäämise.

Kiili kool otsustas vaheaja ära jätta, ning selle otsuse kinnitas ka vallavalitsus. Suvevaheaja alguseks määrati 2. juuni. Mõned lapsevanemad ei nõustunud selle otsusega, ning pöörduti kohtusse. 

Reedene kohtumäärus puudutas esialgset õiguskaitset, kuid kaebuse enda ehk Kiili vallavalitsuse 15. aprilli korralduse tühistamise nõudes võttis kohus menetlusse ja andis pooltele seisukohtade esitamiseks tähtaja 5. maiks. Peale seda selgub ka menetluse edasine käik. 

Tallinna halduskohtule esitasid kaebuse kaks lapsevanemat, kes soovisid tühistada Kiili vallavalitsuse korraldust, millega jäeti ära Kiili Gümnaasiumi kevadine koolivaheaeg 20. aprill kuni 26. aprill.

Asja pakilise iseloomu tõttu esitati koos kaebusega ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega sooviti peatada korralduse kehtivust, et koolivaheaeg toimuks. Korraldus oli tehtud 15. aprillil ehk kaks tööpäeva enne planeeritud koolivaheaja algust.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat.

Kohtu hinnangul on Kiili vald nendest  nõuetest kinni pidanud. Korralduse andmisel on aluseks olnud Kiili Gümnaasiumi direktori Ruth Pekkeneni taotlus ja korraldusele anti heakskiit Kiili valla kriisikomisjoni koosolekul. Kooli direktori taotlust jätta vaheaeg ära on toetanud ka Kiili Gümnaasiumi hoolekogu.

Kuna seadus ei sätesta vaheaja ärajätmise otsustamisel muid tingimusi peale koolivaheaegade koguarvu ja kestuse (millist nõuet on järgitud), jääb kohtulik kontroll vastuvõetud otsuse õiguspärasuse üle paratamatult piiratuks, sest kohus ei kontrolli vastuvõetud otsuse otstarbekust.

Kohtu arvates ei ole koolivaheaja nädalale planeeritud õppekorraldus lapsi ega lapsevanemaid liialt koormav ning on piisavalt paindlik juhul, kui perel olid varasemalt tehtud teised plaanid.

Kevadise koolivaheaja nädalal ei vii kool läbi õppetunde distantsõppe perioodiks kehtestatud tunniplaani alusel, läbi ei viida hindelisi töid ja keskendutakse loov-ja praktilistele ülesannetele. Samuti on õpilastel, kes mingil põhjusel 20.-26. aprillil kooli poolt pakutavaid õppetegevusi teha ei saa, võimaldatud aeg õppekava hilisemaks läbiviimiseks  25.-29. maini.

Arvestades eriolukorrast tulenevaid piiranguid liikumisele ja sotsiaalsele suhtlemisele on võimalused vaba aega sisustada endale meelepärasel moel paratamatult piiratud. Antud juhul ei nähtunud kohtule, et õppetegevuste planeerimine koolivaheajale omaks ebaproportsionaalset mõju kaebajate perekonna- ja eraelule.

Kohus küll nõustub lapsevanemate ja haridus- ning teadusministeeriumi seisukohaga, et otsus koolivaheaeg ära jätta tehti viimasel hetkel ja ootamatult. On usutav, et peredel võisid olla varasemalt paika pandud plaanid, mida tuleb nüüd muuta. Kohtu arvates on eriolukorras aga mõneti paratamatu, et otsuseid tehakse kiiresti ning inimesed peavad kahjuks olema ka valmis tavapärasest kiiremini uute kohustustega kohanema.

Määrust saab vaidlustada 15 päeva jooksul.

Lapsevanemad vastasid sotsiaalmeedias küsitlusele

Kiili valla elanike sotsiaalmeedia grupist selgus, et valdav enamus siiski pooldab vaheaja ärajäämist. Kohaliku koostatud küsitlus «Kas pooldad õppetöö toimumist tuleval nädalal?» näitas, et 149 inimest pooldab ning 66 inimest mitte. 

Üks vanem tõi kommentaariumis põhjenduseks produktiivsuse: « Koolivaheaeg tänases olukorras oleks tähendanud meie peres nädal aega võitlust teismelisega arvututundide üle. Pigem las toimetab hetkel asja pärast arvutis, suvel rohkem võimalik teda koduhoovis rakendada, kui täna.»

Teine vanem jällegi head põhjendust ärajäämises ei näe: «Mõtlesin, et saan rahus ilma koduõppeta suvekodus toimetada. No jääb ära. Noored kogunevad hämaras gruppidesse sõltumata koolist. Mis tegelik põhjus on?»

Aruteludes kajab lapsevanemate põhimurena tagaselja otsustamine ja ootamatus.