Juhtkiri: koroonaäpiga karantiinist välja

Koroonaäpp, mida Hollandi valitsus kavatseb rakendada inimeste teavitamiseks võimalikust kontaktist viirusekandjaga.  Foto: ROBIN UTRECHT/SIPA/ROBIN UTRECHT/SIPA

• Eesti ettevõtjad ja valitsusasutused hakkasid looma koroonaäppi
• Koroonaäpi eesmärk on teavitada kasutajat kontaktist viirusekandjaga
• Rakendus võib olla kasulik karantiinist väljatuleku järel nakkuse kontrolliks

Eesti IT-firmad ja riigiasutused on pannud pead kokku, et välja töötada koroonaäpp, mis aitaks karantiinist vabanemise järel ühe ettevaatusabinõuna vältida või vähemalt ohjeldada nakatumise järellaineid. Küsimus on selles, milline on uuenduse ühiskondlik mõju.

Singapur ja Hiina on kasutanud koroonaäppe juba epideemia varasest faasist alates, Ühendkuningriigis on rakendus, mida esimesel avaldamispäeval laadis alla üle miljoni inimese. Google ja Apple on unustanud omavahelise kemplemise ja hakanud koostöös välja töötama Bluetoothil põhinevat süsteemi, mis ehitatakse otse telefoni operatsioonisüsteemi. Idee on selles, et kui inimene märgib äpis, et on saanud positiivse analüüsitulemuse, siis läheb teavitus nakatunuga kontaktis olemisest kõigile telefonidele, mis on olnud tema telefoniga samas Bluetoothi levi raadiuses.

Koroonaäpp on tõhus, kui suur osa elanikkonnast seda vastutustundlikult kasutab. Sel juhul on võimalik suuremat osa ohtlikke kontakte tagantjärele tuvastada ja inimesi teavitada. Näiteks nakatunud kassapidajate ja teiste eesliinitöötajate väga arvukate kontaktide teavitamine oleks koroonaäpiga kindlasti väga efektiivne.

JUHTMÕTE

Epideemia varases faasis või karantiinist väljatuleku järel, kui nakatunuid on üksikuid, oleks rakendusest kindlasti kasu, et vältida nakatumise kiiret kasvu.

Muidugi pole koroonaäpp mingi imerohi, sest üksnes teavitusest on vähe kasu, seda peaks toetama ka testimine või kahenädalane isolatsioon. Kui eeldada, et iga positiivse proovi andnud inimesega kontaktis olnud saavad teavituse ja peaksid end kontrollima, siis võib see tähendada testimise märkimisväärset kasvu. Juba ühe bussisõidu ajal võib kontakte olla kümneid.

Arvestada tuleks ka koroonaäppide sotsiaalse mõjuga – kuidas hakkavad inimesed suhtuma neisse, kes keelduvad äppi installeerimast või oma tervisestaatust jagamast. Sellised äpid, mis eeldavad ühiskondlikku isereguleerimist, suurendavad kindlasti nakatunute või äpi kasutamise norme eiravate inimeste häbimärgistamise riski.

Samuti ei suuda koroonaäpp eristada ohtlikult lähedast kontakti ohutu kaugusega kontaktist. Seetõttu tekib tehnoloogia ebatäpsuse tõttu ületeavitamise võimalus.

Teavituste tekitatud stress võib olla hullem kui loodetav kasu, eriti kui sõnumeid tuleb sageli. Seetõttu ei oleks epideemia ägedas faasis mõtet äppi kasutada, vaid lihtsalt vältida kontakte. Seevastu epideemia varases faasis või karantiinist väljatuleku järel, kui nakatunuid on üksikuid, oleks rakendusest kindlasti kasu, et vältida nakatumise kiiret kasvu.

Privaatsuse küsimus jääb siiski õhku. Loodav koroonaäpp ei koonda küll andmeid ühe keskse riikliku haldaja kätte, kuid ohtu, et neid võib ära kasutada Google või Apple, ei saa siiski välistada. Mida rohkem andmeid kogutakse ja vahetatakse, seda suurem on risk privaatsusele.

Kokkuvõttes sõltub koroona­äpi edu kõige rohkem sellest, kui suur osa ühiskonnast seda kasutama hakkab. Kui kasutamine on täiesti vabatahtlik, siis on risk, et kasutajate hulk jääb väikseks. Kui hakatakse kujundama sotsiaalset normi äpi kasutamiseks, seab see surve alla need, kes seda teha ei soovi.

Kokkuvõtteks oleks ilmselt kõige efektiivsem äpikasutamise kord selline, mis kehtestatakse kohustuslikuna kindlaks ajavahemikuks ja «lülitatakse välja» ametlikult siis, kui oht on möödas.