Joakim Helenius: poliitikud võiksid nüüd mõista, et laenu tuleb võtta vaid kriisi ajal

Joakim Heleniuse sõnul peab Eesti tagama toiduga varustatuse, muidu võib meid suurema pandeemia korral tabada tohutu toidupuudus, mida pole siinmail kaua nähtud. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis elava Soome investeerimispankuri Joakim Heleniuse sõnul tuleb Eesti praegusest majanduskriisist tänu väikesele laenukoormusele välja palju paremas vormis kui teised arenenud riigid. Ta loodab, et poliitikud mõistavad nüüd, et laenu tuleb võtta vaid riikliku kriisi ajal. Ettevõtja usub, et Eesti majandus võib pärast koroonakriisi kasvada varem prognoositust isegi kiiremini, kuna tarneahelad tuuakse arengumaadest Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriikidesse.

Milliseid strateegilisi otsuseid peaks Eesti nüüd vastu võtma, et olla tulevikus konkurentsivõimelisem ja edukam?

Tõenäoliselt tuleb Eesti kriisist välja palju paremas vormis kui enamik teisi arenenud riike – see on suuresti tingitud tõsiasjast, et minevikus on õnnestunud vältida kiusatust laenata suuri summasid poliitiliste projektide rahastamiseks. Eesti on jäänud ülekaalukalt kõige väiksema võlakoormusega riigiks Euroopa Liidus.

Euroopa Liidus leidub palju maid, kus majanduse taastumine saab olema palju aeglasem ja töötuse määr püsib suure laenukoormuse tõttu pikema aja jooksul kõrge. See võimaldab kiiresti kasvavatel Eesti firmadel meelitada siia teiste Euroopa riikide kõrgelt haritud spetsialiste.

Võib juhtuda, et kuigi kriis mõjub maailmamajandusele väga halvasti, annab see Eestile ehk võimaluse kasvada veel kiiremini, kui seni prognoositud.

Hoolimata suurest vastuseisust võõrtöölistele otsustas siseminister Helme, et juba siin viibivad põllumajandustöötajad võivad Eestisse jääda kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppu. Kuidas on Trigoni farmidel võõrtöötajatega?

Väätsa ja Kaiu farmides on meil kokku 131 töötajat. Neist 19 on ukrainlased. Helme võib-olla tahab sundida eestlasi linnast maale kolima, et nad seal toitu toodaksid – nagu Mao Zedong tegi kommunistlikus Hiinas. Õnneks elame demokraatias. Loodan, et tulevikus tahavad Eesti inimesed vabatahtlikult maale kolida ja seal põllumajandusega tegeleda. Usun, et see vajab aega.

Praegune kriis on viimane hoiatus meile kõigile: kui me ei taga Eesti toiduga kindlustatust piisavalt kohaliku tootmise kaudu, võime silmitsi seista kriisiga, mis jätaks meid ilma piisavast toidust elanike toitmiseks. Selle tagajärjeks võib olla massiline toidupuudus, nagu seda pole siin väga pikka aega kogetud. Kui mõne tulevase kriisi tõttu pole maailmas piisavalt toitu, siis Eesti pole kindlasti see riik, kuhu toitu esmajoones tarnitakse.