Ligi pooled mullu tulekahjudes hukkunutest olid pensionärid

Seitsmendal aprillil põles Viljandi vallas elumaja. Foto: Elmo Riig

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes kokku 43 inimest, ligi pooled hukkunutest olid pensionärid.

Möödunud aastal oli hukkunuga tulekahjusid kokku 37, neis kaotas elu 43 inimest, selgub päästeameti aastaraamatust. Tunamullu hukkus tulekahjudes kokku 50 inimest.

59 protsenti hukkunuga tulekahjudest leidsid aset maapiirkondades. 20 inimest hukkusid eramajas toimunud tulekahjus, 12 inimest korterelamutes ning üheksa inimest kas suvilas või aiamajas toimunud tulekahjus. Kaks inimest hukkus väljaspool hoonet toimunud tulekahjudes, neist üks kulu põletades. 

Hooletu suitsetamine on endiselt üks peamistest hukkunuga lõppevate tulekahjude tekkepõhjustest, mõnevõrra vähem on tulekahjude tekkepõhjus elekter, küttesüsteemid ning lahtise tule kasutamine.

Mullu tulekahjus hukkunud 43 inimesest 27 olid mehed, 12 naised ning 4 lapsed. Hukkunute keskmine vanus oli 56 aastat ning võrreldes 2018. aastaga on nii mees- kui ka naissoost hukkunute vanus langenud. Ligi pooled hukkunutest olid pensionärid ning viiendik töötud.

Täiskasvanud hukkunutest oli joobes 72 protsenti. Joobesolek tuli esile eriti meeste puhul – vaid kolm tules hukkunud meest olid kained. Keskmine hukkunu alkoholijoove oli 2,94  promilli, kusjuures kõige kõrgem joove oli 4,9 promilli. 

Tulekahjudes hukkunud meeste keskmine vanus oli 58 aastat ning 89 protsenti neist oli joobes.

Tulekahjudes hukkunud naiste keskmine vanus oli 69 aastat, tegu oli üksi elava ning kuulmis- või liikumispuudega inimesega.  

Ka toob päästeamet esile, et 72 protsendil tules hukkunute kodudes puudus toimiv suitsuandur.

Vingugaasi tõttu sai mullu kannatada vähemalt 60 inimest, nende seas vähemalt seitse  last. Liiga vara suletud ahjusiiber põhjustas vähemalt ühe inimese surma ja terviseprobleeme veel 19 inimesele.