See pole esimene kord, kui USA on rahvusvahelise organisatsiooni rahastamise ette hoiatamata lõpetanud. Selline «distsiplineeriv» praktika on kestnud aastakümneid. 2017. aasta oktoobris peatas Trump USA liikmesuse ja liikmemaksud teises ÜRO agentuuris, kultuuripärandi säilitamisega tegelevas UNESCOs.
Ühelt poolt sunnib see organisatsioone kärpima ning on selge, et organisatsioonide puhul leidub kindlasti efektiivsuse kohti. Iseasi, kui mõistlik on efektiivsust otsida keset sügavat kriisi. Andmata hinnanut ÜRO organisatsioonide toimimisele, peab arvestama, et isegi väheefektiivne globaalne süsteem võib olla tunduvalt parem kui süsteemi puudumine. Ükski rahvusvaheline organisatsioon ei lahenda liikmesriikide probleeme, kuid nad saavad pakkuda infot, analüüse ning parimat praktikat.
Sarnaselt UNESCOga ei näi ka WHO puhul olevat peamine probleem efektiivsus, vaid poliitiline külg. 2017. aasta juhtumis mängis olulist rolli Iisraeli ja Palestiina suhtes poolte valik ning 2020. aastal on põhjuseks Trumpi vastasseis Hiinaga. Kuigi president Trump kiitis Hiina liidrit kriisiga hakkamasaamise eest, polnud tal toona aimugi, millise raevukusega räsib viirus Ameerikat. Praegu on presidendivalimiste aasta ning on selge, et keegi peab olema süüdi. Eelmise presidendi ellu kutsud tervishoiureform Obama Care selleks enam ei kõlba.
JUHTMÕTE
USA langev positsioon maailmas on läänemaailmale probleem, sest konkurents ja rivaliteet võivad muutuda pärast kriisist väljumist teravamaks.
Rahastamise peatamine on vaid üks tahk suuremast pildist. USA president on oma ametiaja jooksul muutnud riigi suletumaks ning eemaldunud tavapärasest juhtrollist maailmas. Otsust on saatnud väited, et USA ei pea teiste riikide eest midagi kinni maksma. Kapseldumine on kasulik Hiinale ja Venemaale, sest mõlemad soovivad oma positsiooni maailma ühe juhtriigina tugevdada. Siiski on selge, et juhtriigi roll maksab ka midagi ning vaba raha selleks näib pigem olevat Hiinal kui Venemaal.
Seda kõike saadab USA presidendivalimiste pitser. Varem majanduskasvu nautinud Trump on suure probleemi ees, kuna langev majandus ei tööta tema tagasivalimiseks. Samuti kannustab teda majandust taasavama kaubandussõda Hiinaga. Hiina nimelt on juba otsustanud majanduse lahti teha. Trump ei saa leppida võimalusega jääda Hiinale alla, sest see vähendaks tema võimalusi tagasivalimisel. Nähtavasti on ta pigem valmis leppima, et kriis jätkub pärast presidendivalimisi.
USA langev majandus ja langev positsioon maailmas on läänemaailmale probleem, sest konkurents ja rivaliteet võivad muutuda pärast kriisist väljumist veel teravamaks. Liidrirollist loobumine kapseldumise huvides ei pruugi aga USAd ennast kuidagi aidata, sest temagi peab uue liidriga arvestama.