Miks sammal murusse tikub?

Eesti Rahva Muuseumi ­kõrvale rajati tükike sambla­muru. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kuni kevadel pole muru korralikult rohetama hakanud, torkavad teravalt silma sammaldunud lapikesed. Ühe aiapidaja kulm tõmbub selle peale kortsu ja algab armutu võitlus sissetungija vastu, teine on väsinud lõputust tööst ja laseb loodusel omasoodu areneda. Maa Elu uuris, kuidas mõlemal juhul oma õuele ilusa rohelise vaiba saaks.

Sammal tekib sinna, kus murul on kasvamiseks ebasobivad tingimused. Seega annab sammal märku, et kõrrelistel on halb olla.

PRO Haljastuse juht Piret Kukk rõhutas, et samblast lahtisaamiseks tuleb selle tekkimise põhjused likvideerida. Paraku pole see tihti võimalik, näiteks kui elatakse metsa ääres, krundil on suured puud või naaber kasvatab neljameetrist elupuuhekki, mis sinu murule varju heidab. Ka ehitiste varju ei saa mujale suunata. Sellisel puhul tulebki vaim valmis panna, et korra murust eemaldatud sammal ilmub tagasi ja võitlust sellega tuleb alustada uuesti. Igal aastal.

Peale varju on teine sage samblatekke põhjus tihedaks vajunud muld. „Varjuline ja tallatud koht on hea sambla kasvulava,” tõdes Kukk.

Kuigi varakevadised ilmad meelitavad õue tööle, siis liialt vara ei tohiks muru rehaga häirima minna. Ka väetist ei ole mõtet enne kasvuaja algust panna, sest muru lihtsalt ei omasta seda veel.

Õhutamisest ei pääse