Kodumaistest komponentidest saab teha aasiapärase vitamiinipommi

Eestis leiab kimchi’t Korea restoranide menüüst, aga ka kaubanduses müüakse Eestis ja Lätis valmistatud kimchi’t. Käsitöö-kimchi’sid pakuvad toiduvõrgustike liikmed, samuti leiab seda laadalt ja turult. Alati on võimalus ka ise teha. Foto: Tiit Efert

Kevadel, kui päikesekaar veel madal ning organism pimedusest ja värske toidu puudusest nõrk, tasub vahelduseks kohalikule hapukapsale proovida Koreast pärit kimchi salatit.

Hapendatud köögiviljadest vürtsikas kimchi on Korea köögi üks olulisemaid roogasid, mida serveeritakse peaaegu iga toidu kõrvale, mõnikord isegi põhiroana.

Kimchi peamine koostisaine on soolvees leotatud Hiina kapsas, millele lisatakse valget redist (daikon). Maitsestamiseks lisatakse Korea tšilli pulbrit ja pastat ning küüslauku, ingverit, rohelist sibulat ja väikseid soolatud krevette või kalakastet. Maitset varieerides lisatakse ka porgandit, ananassi, apelsini, värskelt hakitud tšillit.

Hiina kapsa võib asendada tavalise kapsa või lillkapsaga. See pannakse tünniga toanurka seisma, kus algab hapnemine. Tulemus peaks olema hapukas, vürtsikas magusa noodiga salat.

Juba piisavalt hapnenud kimchi’t tuleb hoida jahedas. Enne külmkappide ajastut hoiustati kimchi’t suurtes savinõudes, mis maeti mulla alla. Talvisel ajal kaitses mullakiht salatit külmumise eest, suvel hoidis aga piisavalt jahedana, et see liigselt ei hapneks. Tänapäeval on vähemalt Lõuna-Koreas levinud juba spetsiaalsed kimchi-külmikud, kus saab hoiustada nii kimchi-tünni ennast kui ka salati komponente.

Kimchi on mõistagi äärmiselt tervislik. Räägitakse legende kimchi probiootikumist, mis on kasulik ärritunud soole sündroomi ja kroonilise soolepõletiku korral. Probiootikumid parandavad nõrga immuunsüsteemiga inimeste üldist heaolu. Probiootikumid mõjuvad hästi haigetele, väga noortele ja vanadele, kelle soolestik on nõrgem. Vähe on uuritud, kui tõhusad on need terve inimese organismile.

Kui 2003. aastal puhkes Aasias SARS, levis laialt uskumus, et kimchi söömine aitab viiruse vastu. Kuigi sellel pole teaduslikku tõestust, kasvas kimchi müük sel ajal 40 protsenti.

Statistika kohaselt tarbib Lõuna-Korea elanikkond ligi kaks miljonit tonni kimchi’t aastas ehk üle 36 kilogrammi inimese kohta, see teeb keskeltläbi 100 grammi päevas. Huvitav on see, et korealased ise ei suuda niipalju seda toota ja peamiselt ostetakse seda sisse hoopis Hiinast.

Eestis leiab kimchi’t Korea restoranide menüüst, aga ka kaubanduses müüakse Eestis ja Lätis valmistatud kimchi’t. Käsitöö-kimchi’sid pakuvad toiduvõrgustike liikmed, samuti leiab seda laadalt ja turult. Alati on võimalus ka ise teha. Proovime seekord valmistada kimchi’t kodumaistest komponentidest.

Kodumaisest toorainest kimchi

1 kg kapsast

150 g porgandit

150 g redist

1 suurem magus ja mahlane õun

2 pikka rohelise sibula vart

1 sibul

2 küüslauguküünt

1–2 sl kalakastet

meelepärast tšillit

pöidlasuurune jupp ingverit

1,5–2 sl soola

1 sl suhkrut

Lõika kapsapea sektoriteks, need omakorda 2–3 cm laiusteks tükkideks. Tõsta suurde kaussi. Raputa peale soola. Sega kergelt kätega muljudes läbi. Lase soolduda, kuni kapsas muutub pehmemaks ja eraldub võimalikult palju vedelikku, see võtab 3–4 tundi aega.

Lõika porgandist ja redisest kettad, haki sibul peeneks, koori õun, eemalda südamik ja viiluta. Tükelda roheline sibul, riivi ingver ja küüslauk ning tõsta kõik kaussi. Lisa maitse järgi hakitud tšillit, kalakaste, suhkur ja sega kõik põhjalikult läbi.

Loputa kapsas külma voolava vee all ja jäta sõelale nõrguma. Seejärel tõsta kapsas tagasi kaussi ja sega maitseseguga hoolikalt läbi. Kata kaane või toidukilega, jäta 3–4 päevaks toatemperatuurile seisma. Iga päev sega kapsas korra läbi. Teisel päeval maitse ja lisa vajadusel soola, suhkrut ja tšillit. Kui kimchi on piisavalt hapnenud, tõsta see purkidesse ja aseta külmkappi. Säilib jahedas mitu kuud.