Saartele eraldatud toetusraha tekitab Kagu-Eestis pahameelt

Kui mujal Eestis ei maksta seda toetust karjadele, kus on 400 ja enam lehma, siis saartel see piirang ei kehti. Foto: Ain Kivilaan

Sel aastal makstakse saarte piimatootjatele iga lehma kohta otsetoetust 250 eurot katmaks suuremaid kulutusi, mida saartel piima tootvad põllumehed oma asukohast tingituna tegema peavad. Kui mujal Eestis ei maksta seda toetust karjadele, kus on 400 ja enam lehma, siis saartel see piirang ei kehti.

Toetust saavad Saaremaa kolm suurt piimatootjat – Kõljala POÜ, Kärla põllumajandusühistu ja Mereranna ühistu. Neist esimesel on lehmi 900 ehk toetusraha ainuüksi selle meetme alt on ca 225 000 eurot. Helde toetuse otsus võeti vastu kiiresti kitsas ringis südasuvel ja selle initsieerijaks saab pidada kahte esimest suurt piimatootjat. Kõik see on tekitanud pahameelt Kagu-Eesti piimatootjates, kellele oma suuruse tõttu toetusraha ette pole nähtud.

Nimelt leiavad nad, et sellisel kujul toetuse maksmine on ebaõiglane ja tekitab ebavõrdset konkurentsi. „See otsus sündis vaikselt ja laiem piimandussektor sellest midagi ei teadnud,” ütles Valgamaal asuva Tõntso Agro juht Lauri Kõressaar. Tõntso Agrol on 430 lüpsilehma.

„Otsust põhjendati Saaremaa kaugusega Muuga sadamast ja sellega, et loomade arv on Saaremaal vähenenud. Ministeerium oma ametlikus kirjas meile ühtegi faktidega tõestatud argumenti ei toonud, miks saarlasi toetatakse. Kui vaadata statistikat, siis Kagu-Eestis on karjade vähenemine veelgi suurem olnud. Kilomeetreid on meie juurest Muugale aga rohkemgi kui Saaremaalt ning transpordikulu sellest tulenevalt suurem. Lisaks erinevalt turimisrohkest Saaremaast on Läti piiri ääres äärmiselt halvas seisukorras arvukad kruusateed, mistõttu paljusid varakevadisi ja hilissügisesi töid teha ei saa. Samal põhjusel on raske leida töötajaid, sest keegi ei taha oma autot lõhkuda aukudes loksudes. Neid tingimusi, mis kaaluvad Kagu-Eesti halvema olukorra saarlaste ees üles, on mitu. Aga eks Järvikule (Mart Järvik, toonane maaeluminister – toim.) tehti selgeks, et saarte tootjatele tuleb toetust maksta, muidu lõpetatakse piimatootmine seal ära. Kindlasti kallutas üks kolmest suurest tootjast saartel statistikud soovitud suunas. Kaalukaks argumendiks näis ministeeriumile olevat tööstuse võimalik kokkukuivamine. Seetõttu toetati tootjatele mõeldud raha abil kaudselt ka tegelikult hästi toimivat tööstust. Saaremaa Piimatööstus suutnuks ka mandrilt ühe autotäie piima päevas kokku osta,” rääkis Kõressaar.