Maaeluministeeriumil on kriisiplaan olemas

Eesti isevarustatus on üldiselt päris hea, kõige tagasihoidlikum on see aga köögiviljade osas: 55 protsenti. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Maaeluminister Arvo Aller ütles, et rahvusvahelised toidutarneahelad toimivad tõrgeteta. Milline on ministeeriumi varuplaan juhuks, kui meie tarnijad seavad piiranguid, jättis minister ütlemata. Ta sõnas vaid, et ministeeriumil on kriisiplaan olemas.

Eesti isevarustatus on kõige väiksem köögivilja osas – suudame vaid veidi üle poole vajaminevast ise kasvatada. Seevastu kala, teravilja ja piimaga on olukord muretum, jätkub endale ja jätkub ka müügiks. Järgneb intervjuu maaeluminister Arvo Alleriga.

Arvo Aller, milline on meie isevarustatus, eriti köögiviljade osas?

Isevarustatus 2019. aastal (prognoositud, täpsed andmed tulevad Statistikaametist maikuus) on järgmine: köögivili 55, kala 490, tera­vili 238, piim 169, veiseliha 87, kartul 83, sealiha 80 ning lamba- ja kitseliha 70 protsenti.

Kas olete mõelnud olukorrale, kui meie varustajad kaupa enam ei anna, kuna endalgi napib? Milline on meie varuplaan?

Rahvusvahelised tarneahelad toimuvad tõrgeteta ja Eesti elanikkonna varustatus toiduga on hea. Ministeeriumis on kriisi- ja riskiplaanid, millega pidevalt tegeletakse ja mida vajadusel rakendada.

Mida ütleksite köögiviljakasvatajale, kes on täna küsimuse ees – kes istutab ja kes koristab? Põllumees ei saa oodata jaanipäevani, et ehk ikkagi keegi tuleb põllule tööle.

Maaeluministeerium toetab võõrtööliste tööloa pikendamist, vastav muudatus lisati koroonaviirusega seotud kobarseaduse eelnõusse. Et tagada Eestis ajutiselt viibiva välistööjõu ajutine jätkamine põllumajanduses, nähakse muudatusettepanekuga ette, et välismaalased, kes viibisid Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga, mil kehtestati piiriülese liikumise piirangud, saaksid edasi töötada kuni 2020. aasta 31. juulini.

Sektori tööjõumure on meie jaoks tähtis teema. Oleme esitanud ettepanekuid nii selleks, et leevendada võõrtööjõu probleeme, kui ka selleks, et soodustada Eestist pärit töötute jõudmist hooajatöödele. Eraldi oleme näinud ette täiendavaid vahendeid asendusteenuse paremaks tagamiseks põllumeestele. Osalist leevendust leiab ilmselt ka erialakoolidest. Tahame tulevikus pakkuda põllumajandus- ja aiandussektorile palgatoetust, millega võib-olla saame teiste partneritega läbi rääkides mingit leevendust tuua.

Raske ennustada, mis köögiviljakasvatusest saab

Taluliidu nõukogu esimees, kartulikasvataja Kalle Hamburg ise küll Ukraina töölisi ei kasuta, kuid ütles, et tööjõu, sh võõrtöölistega seonduv, on köögiviljakasvatajate hulgas praegu kõige põletavam küsimus.

„Köögiviljakasvatajad on tõsise dilemma ees, sest sisendi hinna osakaal toodangu müügihinnast on väga suur ehk kui ei saa taimi õigel ajal maha pandud ja saaki õigel ajal koristatud, siis oled kõvasti miinuses. See äri pole nii kasumlik, et kannatada välja olukord, kus pool saaki jääb töökäte puuduse tõttu üles võtmata,” kõneles Hamburg. „Loodan, et poliitikud mõistavad, kui tähtis on otsustada kiirelt. Praegu ei ole aeg teha katsetusi: kas Eesti inimene äkki läheb põllule tööle. Aga kui ei lähe? Jaanipäeval tööjõuprobleeme lahendada on juba hilja mis hilja.”

Tema sõnul on väga raske ennustada, mis Eesti köögiviljakasvatusest saab. Me sõltume impordist ja pole teada, mida hakkavad tegema naabrid. Soomes oli juba kuulda, et tõenäoliselt tõuseb köögiviljahind, kuna võõrtöölisi ei lasta riiki. Võimalikud on ka ekspordipiirangud.

„Meie valitsus peaks mõistma, et võõrtööjõu kasutamine põllumajanduses on heaoluriigi tunnus. On see siis halb, et meil nii hästi on läinud ja me ise enam põllul ei küüruta?” arutles Hamburg.