/nginx/o/2019/03/07/11849082t1h915a.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kogub teavet üraskikahjustuste kohta riigimetsas, et takistada putukkahjuri levikut ja päästa meie metsa üraskite rüüstelainest.
RMK langetab raierahu ajal kahjurite tõkestamiseks metsa
«15. aprillil algab RMK hallatavas riigimetsas kevadsuvine raierahu, mida RMK on järginud alates 2002. aastast ja järgib ka tänavu. Paraku peame sel aastal raierahu ajal tegema riigimetsas raietöid, et likvideerida ohtliku putukkahjuri, kuuse-kooreüraski tekitatud kahjustuskolded ja vältida kahjuri edasist levikut praegu veel tervetesse metsadesse,» selgitas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.
Raie puudutab 0,1% ehk 1000 hektarit miljoni hektari suurusest riigimetsast, ülejäänud aladel on pesitsusaegne rahu metsaelustikule jätkuvalt tagatud, lisas Uuetalu.
Eesti metsi ohustab ka Kesk-Euroopat rüüstanud kuuse-kooreürask, kelle paljunemist siinses looduses on soodustanud kaks viimast põuast suve ja sooja talve. Selleks, et üraskikahjustused ei saavutaks Eesti metsades nii suuri mõõtmeid kui Tšehhis või Saksamaal, kus ürask on teinud ulatuslikku rüüstet (vaata pilte RMK pildipangast), kogub RMK infot üraskikahjudest meie riigimetsas ja tegutseb kiirelt.
«Kui me üraski levikut ei peata, on meie metsad peagi kuivanud elutud kooslused sarnaselt paljudele Tšehhi ja Saksamaa metsadele,» lausus Uuetalu.
Aprilli alguse seisuga on RMK tuvastanud üraskikahjustusi 2000 hektaril majandusmetsa kuusikutes, mis tähendab, et kahjustada on saanud ca 400 000 tihumeetrit kasvavat metsa. Lisaks jälgib RMK üraski lendlust 25 seirealal (vaata seirealade kaarti) ja kohe, kui üraskid ärkavad talveunest ja ronivad mulla seest puid kahjustama, likvideeritakse nende kolded.
Kõige efektiivsemalt vähendatakse üraskite levikut püünispuudega ja värskelt üraskite asustatud puude langetamisega ning nende kiire metsast äraviimisega, et vähendada kahjurite levikut veel tervetele puudele.
«Ürask talvitub pinnases, kuni päevane õhutemperatuur tõuseb 18–20 kraadini ja pinnas soojeneb 10 kraadini. Seejärel väljuvad mardikad mullast ja otsivad asustamiseks sobivaid puid, kus hakata munema. Seetõttu tulebki üraskikahjustusi likvideerida just kevadel, mil putukate asustanud puid on võimalik juba märgata ja samas ei ole uus kahjuri põlvkond veel puult lahkunud. Töid pole võimalik lükata edasi sügisesse, kuna selleks ajaks on kevadel paljunenud ürask läinud mulda talvituma või kahjustanud veelgi suuremaid alasid,» selgitas entomoloog Heino Õunap.
Kuuse-kooreüraskid on 4-5,5 mm pikkused, tumepruunid kuni mustad, kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad, kes toituvad puudest ja paljunevad koore all. Kuuse-kooreüraski suure arvukuse korral võivad mardikad kahjustada ka elujõulisi puid, hävitades nende kambiumi- ja niinekihi.