Kaitsepolitsei näeb riski terrorismi lähteriikidest pärit sisserändajate arvu suurenemisel

Kaitsepolitsei peamaja Tallinnas Toompuiesteel. Foto: Madis Sinivee

Eestis on oluliselt suurenenud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt riskirühma kuuluvatest riikidest pärit elanike arv ning kaitsepolitsei näeb vajadust ennetada radikaliseerumist riskiriikidest pärit elanike seas.

Kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisalu sõnul ei tähenda see, et nendest riikidest Eestisse elama asunud inimesed oleksid terrorismiga seotud, kuid kaitsepolitseile on selliste inimeste Eestisse asumine tööd juurde toonud.

Kaitsepolitsei loeb riskiriikideks neid, kus asuvad islamistlike terroriorganisatsioonide kontrollitavad piirkonnad või võitlusvõimelised üksused, mis on islamistliku riigikorraldusega või on neis levinud fundamentaalne islam. Islamistliku ideoloogia alusel üles ehitatud ühiskonnakorraldus läheb vastuollu lääneliku universaalsetel inimõigustel ja vabadustel ning ilmalikel seadustel põhineva ühiskonnakorraldusega. Suurem tähelepanu seesugustest riikidest pärit inimeste vastu johtub eesmärgist takistada riigi julgeolekule ohtlike inimeste saabumist Eestisse. See on vajalik radikaliseerumise ennetamiseks, terrorismi toetamise tõkestamiseks ja samuti rünnaku korraldajate värbamiste ärahoidmiseks.

Eesti suhteliselt väikese moslemikogukonna ja riigi majandusliku olukorra tõttu ei olnud Eesti taasiseseisvumise järgse esimese kümnendi jooksul riskiriikide kodanikele kuigi atraktiivne. Olulist rolli mängis tõik, et Eesti ühines Schengeni viisaruumiga alles 2007. aasta lõpus. Viimaste aastate jooksul on kaitsepolitsei näinud senise transiidiriigi rändes olulist muutust.

Eestisse rännet on mõjutanud 2014. aastal alanud muutused maailmas, mis on seotud Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia riikidega. Eesti majanduslik olukord on paranenud ja nõudlus tööjõu järele suurenenud. Muutused rändega seotud õigusaktides lihtsustasid ning kiirendasid elamise ja töötamise õiguse saamise võimalusi. Oma mõju oli kõrghariduse reformilgi. Kõik eelnimetatud asjaolud kogumina, päritoluriikide tõukefaktorid ja Eesti tõmbefaktorid, on kujundanud Eesti rände sihtriigiks.

Eestis on kolme aastaga märgatavalt kasvanud terrorismi riskiriikide elanike arv. Foto: Kaitsepolitseiamet

Eesti moslemikogukonna suurenemist mõjutab otseselt uussisserändajate arv. Tõuseb riskirühma riikidest pärit isikute taotletud Eesti elamislubade, viisade, aga ka e-residentide hulk. Viimase kolme aastaga on vaadeldavatest riikidest pärit Eestis elavate inimeste arv suurenenud üle kahe korra, täpsemalt 112 protsenti. Riskirühma riikide kodanike viisataotlusi Eesti külastamiseks esitati 2019. aastal 20 629. Viimase kolme aastaga on kasv olnud 187 protsenti.

Kogukondade märgatav suurenemine suurendab konservatiivse ja radikaalse islami organisatsioonide huvi Eesti vastu. Suuremate kogukondade teke võib paratamatult kaasa tuua kogukonniti eraldumise ja avatuse vähenemise. Kogukondade enesesse sulgumine vähendab lõimumise tõenäosust ning võib suurendada radikaliseerumist. Eesti tavade mitteaktsepteerimisele võib järgneda oma maailmavaate pealesurumine vägivallaga. Vähendamaks probleeme lõimumise ja tõmbepiirkondade kujunemisega, on oluline rände-, lõimumis-, tööhõive- ja hariduspoliitika kujundamisel arvestada võimalike julgeolekuohtudega.