Dr Margus Viigimaa: koroonaviirus kahjustab kõvasti südame tervist

• Tippkardioloog jagab soovitusi, kuidas hoida viirushooajal südame tervist.
• Kahjustunud südamega võib olla oluliselt raskem koroonaviirusest terveneda.
• Koroonaviirus räsib niisamuti kopse ja soodustab bakteriaalsete põletike teket.

Üks suurimaid riskitegureid koroonaviirusega nakatumisel on kroonilised südamehaigused ja vererõhuprobleemid, mis vähendavad organismi võimet viiruseid tõrjuda ja haigusest terveneda. Seetõttu on tähtis epideemia ajal südame eest hoolt kanda, osata ära tunda ohumärke ja mitte jätta viiruse hirmus arsti juurde minemata, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

Koroonaviirus SARS-CoV on küll võrdlemisi uus, kuid Viigimaa sõnul näitab seni ilmunud teaduskirjandus, et hüpertensioon ehk kõrge vererõhk suurendab Covid-19sse haigestumise riski 10 protsenti. Samuti on kindlaks tehtud, et kroonilise hüpertensiooniga patsientidel on üle kahe korra suurem risk sattuda koroonaviiruse tõttu intensiivravile.

«Varasemad kroonilised haigused on suur viirushaigustesse haigestumise riskitegur,» märgib kardioloog.

Riski suurendavad veel ka diabeet, südame- ja kopsuhaigused ja vähk. Haigestumise korral mõjutavad kroonilised tõved ka seda, kas ja kui hästi tuleb organism toime viiruse tõrjumisega. Näiteks suurendavad diabeet ja südamehaigused Covid-19sse haigestunutel surmariski kuni 12 korda.

Kroonilised haigused suurendavad riski

«Üheks põhjuseks on see, et kroonilised haigused vähendavad oluliselt immuunsüsteemi võimet viirustega võidelda. Teine põhjus on kroonilise haiguse tõttu tekkinud kahjustused organismis. Püsiv kõrgem põletikutase organismis hakkab koormama eri organeid ning vähendab organismi vastupanuvõimet. Kahjustunud südame või kopsudega inimesel võib olla palju raskem koroonaviirusest terveneda,» selgitab Viigimaa.

Rahvusvahelised ühingud kutsuvad krooniliselt haigeid patsiente mitte mingil juhul plaanilist ravi katkestama.

Südamearsti sõnul on äärmiselt oluline, et kroonilisi haiguseid põdevad inimesed jätkaksid ravimite võtmist. «Maailma Südameföderatsioon paneb inimestele südamele, et kõik krooniliste haiguste põdejad võtaksid vajalikke ravimeid regulaarselt ja muretseksid koju ravimite tagavara vähemalt kuuks ajaks,» räägib ta.

Hiljuti käis meediast läbi info, et levinud vererõhuravim suurendab Covid-19sse haigestumise riski. Tegemist oli teoreetilise hüpoteesiga, mis pole seni veel kinnitust leidnud.

Euroopa Kardioloogide Selts, Rahvusvaheline Hüpertensiooni Ühing ja Euroopa Hüpertensiooni Ühing on teinud avaldused, mille järgi ei tohiks krooniliselt haiged patsiendid mingil juhul plaanilist ravi katkestada. «Olemasoleva haiguse süvenemine või seisundi halvenemine suurendab igal juhul koroonaviirusega nakatumise riski ning samuti suureneb risk sattuda intensiivravile,» sõnab kardioloog.

Koroonaviirus kahjustab kõige enam kopse ja soodustab bakteriaalsete kopsupõletike teket, kuid tegelikult kahjustab viirus ka südant. «On kindlaks tehtud, et koroonaviiruse tagajärjel väheneb südame funktsioon, võib tekkida südamepuudulikkus või olemasoleva puudulikkuse süvenemine, eluohtlikud rütmihäired ning suurenenud infarktirisk. Haigetel on tuvastatud väga kõrged põletikumarkerid, mis annavad märku südameveresoonkonna kahjustustest,» tõdeb Viigimaa.

Hiinas oli haiguspuhang varem, mistõttu on jõutud hospitaliseeritud patsiente põhjalikult uurida. Esialgsetest uuringutest on selgunud, et 72 protsendil haiglaravil olnud patsientidest oli südamekahjustuse markerite näit üle normi. «Seetõttu kurdavad patsiendid sageli nõrkust ja kurnatust,» märgib arst.

Koroonaviiruse tõttu väheneb südame funktsioon, võivad tekkida südamepuudulikkus, rütmihäired ning suureneb infarktirisk.

Euroopa Kardioloogide Selts leidis, et paljudes riikides on 75 protsendi ulatuses vähenenud erakorralise meditsiini osakonda pöördunud ägeda koronaarsündroomiga patsientide hulk, sest inimesed pelgavad viiruspuhangu tõttu arsti juurde minna.

«Tegelikult pole tervisemurede hulk vähenenud, vaid inimesed lihtsalt loodavad oma hädaga epideemia lõpuni kannatada. See aga suurendab oluliselt tüsistuste riski: mida kauem võimaliku südameprobleemiga oodata, seda suurem on tõenäosus, et infarkti tagajärjel saabub äkksurm. Samuti võib arsti poole pöördumisega viivitamise tõttu tekkida ulatuslikum südamekahjustus, mida oleks saanud näiteks sondeerimise ja artereid laiendavate protseduuridega ära hoida,» räägib Viigimaa.

Infarktieelse seisundi korral võib inimene pingutuse korral tunda rindkeres pitsitust või valu, mis pingutuse lõppedes vaibub. «Tartu Ülikooli kliinikumis ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas jätkub südameprobleemidega patsientide vastuvõtt samamoodi ning häda korral tuleb otsida viivitamatult abi,» kinnitab kardioloog. «Haiglates järgitakse kõiki ohutusnõudeid ning abi vajavad patsiendid ei peaks kartma arstil käies koroonaviirusega nakatumist.»

Kuidas halvimast pääseda ja taastuda

Oluline on tunda ära südamehaiguse sümptomid ning pöörduda õigel ajal arsti poole. Infarkti tagajärjel tekib südamelihase kahjustus, kuid kergema infarkti korral võtavad kahjustunud piirkonna funktsiooni üle ümbritsevad piirkonnad ning süda suudab kohaneda. Halvemal juhul väheneb südame funktsioon niivõrd, et tekib südamepuudulikkus ja äkksurma risk. Seda on võimalik vältida õigeaegse arstiabi ja tervisliku eluviisiga.

Selleks et süda ja muu organism infarkti järel kiiremini taastuks, tuleb hakata tegema regulaarselt mõõduka koormusega kardiotreeningut. «Mitmed patsiendid saavutavad infarkti järel parema füüsilise vormi kui enne haigestumist,» räägib Viigimaa.

Selleks sobivad hästi rattasõit, kiirkõnd, suusatamine ja ujumine. Treening ei pea olema intensiivne, kuid kindlasti regulaarne, sest füüsiline koormus aitab kiirendada organismis taastumise protsesse.

Praeguste matemaatiliste mudelite põhjal võib ennustada, et koroonaviiruse leviku tipp ei ole Eestis veel käes.

Samuti tuleb südamearsti sõnul vähendada loomsete rasvade ja liha kogust toidus, süüa piisavas koguses antioksüdante sisaldavaid puu- ja juurvilju, omandada rohkelt oomega-3-rasvhappeid kalast ja pähklitest ning kiudaineid. Oluline on jälgida, et kolesterooli tase ei oleks liiga kõrge, sest vastasel juhul võivad tekkida veresoonkonnas ummistused.

Kardioloog nendib, et praeguste matemaatiliste mudelite põhjal võib ennustada, et koroonaviiruse leviku tipp ei ole Eestis veel käes, kuid see ei pruugi kulgeda nii ägedalt kui teistes riikides. «Eriolukorra meetmed on kindlasti palju aidanud ja kõige hullema ära hoidnud. Nende jätkudes võib oodata, et olukord kahe-kolme nädala pärast aeglaselt ka paranema hakkab,» ütleb Viigimaa.