Tippjuht Emöke Sogenbits: milleks koolitame diplomeeritud õnnetusi?

Kas me tahame, et noor muutuks diplomeeritud õnnetuseks, kes pole rahul ei enda ega ümbritsevaga, küsis tööstusjuht Sogenbits, kelle sõnul peaks kutsekoolide mainet ühiskonnas oluliselt parandama. Foto: Sille Annuk

Isegi kui on raske, ei tohi juht noruspäi töötajate ette minna, kuna see murendab nende moraali ja motivatsiooni, ütleb tippjuht Emöke Sogenbits. 

Mullu aasta naiseks valitud Sogenbits on HANZA Mechanicsi Tartu ja Narva tehaste juht. Tehaste aastakäive on kokku umbes 70 miljonit eurot ja Sogenbitsi alluvuses töötab kokku 700 inimest.

Missugune on praegu Eesti tööstusettevõtete maine? Kas noored tahavad tööstusse tulla või kibeletakse idufirmadesse ja ITsse?

Kindlasti pole see Eestis marjamaa nagu näiteks Saksamaal, kus tööstusse minek on auasi. Küsimus pole isegi noortes, vaid vanemas põlvkonnas, kes noori on kasvatanud. Pikka aega oleme noortele sisse söötnud, et sul peab olema vähemalt kõrgkooli diplom. Kui oled loll, siis lähed kutsekooli. Olen seda sadu kordi kuulnud.

Ometi peaksime me küsima, kas kõigil noortel on ikka kõrgharidust vaja? Mida on neil diplomiga peale hakata? Kas me ikka tahame, et noor muutuks diplomeeritud õnnetuseks, kes pole rahul ei enda ega ümbritsevaga? Peame aru saama, et paljud noored tahavad oma kätega midagi valmis teha.

Kuidas hindate praegu Eesti kutsekoolide kvaliteeti?

Kahjuks on tihti nii, et me ei tea, mida me neile seal õpetame. Mul on kahju, et me ei suuda sisse viia Saksamaa mudelit, kus 40 protsenti on teoreetiline õpe ja 60 protsenti koosneb praktikast ettevõtete juures. Praegu on nii, et kui ametikooli lõpetanu meie juurde tuleb, hakkame teda sisuliselt nullist uuesti välja õpetama.

Teine asi on see, et kutsekoole tuleb paremini promoda. No mõelge ise, missugune terve mõistusega noor inimene läheb õppima eriala, mis kannab nime koostelukksepp!?