Kehaline kasvatus koroonakriisis – kaos või võimalus?

Kehalise aktiivsuse vaenlaseks kujunenud nutiseadmed võivad õigesti rakendades olla kriisiolukorras ka suureks abiliseks. Foto: Shutterstock

Joondu, valvel, ümberpöörd, kaks staadioniringi soojenduseks!» Nii algasid kehalise kasvatuse tunnid ilmselt paljudes Eestimaa koolides veel mõned kuud tagasi. Aga mitte enam. Praegu on õpilased kodus ja tegutsevad iseseisvalt. Nii võttiski Postimees uurida, kuidas toimub liikumistund uudses olukorras.

Kuna liikumisõpetuse ainekava täitmine on komplitseeritud – hoojooksuga palliviskes ja madallähtest stardi harjutamises on paus –, peavad liikumisõpetajad olema kohanemisvõimelised. «Õpe tuleb korraldada vastavalt oludele. Kehalise kasvatuse ja näiteks kunstitundide puhul on koolid paljud loovad lahendused juba kasutusele võtnud,» kinnitab haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Pille Liblik. Samas tõdeb ametnik, et täpset ülevaadet neil tekkinud murekohtadest ei ole. «Oleme suhelnud koolidega, et uurida, kuidas on neil õnnestunud distantsõppe tingimustes tegutsemine üldiselt. Selle käigus ei keskendunud me üksikutele ainetele eraldi,» täpsustab ta.