Keerulistel 1990. aastatel Eesti kolme valitsust juhtinud nüüdne ettevõtja väidab, et juhtimine on lihtne töö. Tema õpetus kõlab: tuleb õigesti ennustada tulevikku, tuleb langetada otsuseid, kogu aeg tuleb langetada enam-vähem õigeid otsuseid ja kui täpselt ei tea, tuleb riskida ja ikka otsustada.
Endine peaminister Tiit Vähi leidis kodukontoris mitme ettevõtte juhtimise kõrvalt aega, et anda oma rikkalikele kogemustele tuginedes hinnang, mis meid koroonakriisis ees võiks oodata ning kuidas raskest olukorrast välja rabeleda.
KATKEND intervjuust
Vähem kui pool aastat pärast taasiseseisvumist langes kogu riigi juhtimise koorem järsku teie õlgadele. Kriisiolukorras ei saanud see olla põrmugi kerge...
Pean ennast Edgar Savisaare jätkuvalitsuse juhiks. Tema ajal oli väga palju reforme ja reformide ettevalmistusi tehtud, paljud olid kavas. Kuid neid ei saanud lõplikult ellu viia enne iseseisvuse saavutamist. Siis tekkisid Edgaril vist ebakõlad ülemnõukoguga ja tuli minu kord. Ma ei tahtnud saada peaministriks, kuid riiki ei saanud valitsuseta jätta.
Praeguse kriisi puhul on raske rääkida institutsioonide kriisist või poliitilisest usalduskriisist. Meil on eriolukorrale seaduslik alus ning riigikogu töötab ja valitsus töötab konsensuse alusel. Opositsioon on samuti konstruktiivne. Mis puutub majandusse, siis talonge ei ole enam vaja ja kaubandus on tugev, vähemalt veel. Ning e-kaubandus võimaldab isegi toiduaineid osta ilma suurde poodi minemata.
Kuid ennekõike majanduses toimuvad 2020. aasta Eestis suured murrangud. Turismi-, toitlustus- ja hotellisektor peab hakkama saama isegi kordades väiksema külastajate hulgaga, paljud peavad uksed kinni panema. Kui 30 aastat tagasi, eriti pärast rahareformi, oli optimism müüa piiri taha läände, siis nüüd, juba muutunud globaalses välismajandusstruktuuris, peab töötlev tööstus selgemini teistsuguseid riske hindama. Kas maailmas, kus levivad tollid ja muud riiklikud piirangud ning domineerivad rahvuslikud erihuvid, on sama toodangu valmistamine võimalik? Võimalik, et põllumajandus ja kohalik toidutootmine saavad uueks superstaariks. Ja võib-olla põlevkivi ja põlevkivikeemiatööstus.