Haridusminister Mailis Reps kinnitas neljapäeval ETV saates «Esimene stuudio», et tal ei olnud mingit salaplaani, et eriolukorra varjus põhikooli lõpueksamid täielikult kaotada.
Reps: mul ei olnud põhikoolieksamite kaotamisega mingit salaplaani (9)
Haridusministri plaani järgi hakatakse võimalusel järk-järgult alates 15. maist koolides õpet taastama, kusjuures põhikooli lõpueksameid tänavu ei toimu ja gümnaasiumi riigieksameid on vaid kaks.
Repsi sõnul ei ole lõpueksamite ärajäämine töövõit.
«Kui vaadata, kes oli eksamite ärakaotamise vastu lisaks aineühenduste pöördumistele, siis poliitiliselt olid sellele vastu ikkagi peamiselt Isamaa liitlased ja hiljem ka EKRE ja nii palju kui mina olen märganud, on EKRE ja Isamaa ka valitsuses. Vabariigi valitsuse tasemel ei olnud loomulikult ministril mingit salaplaani. See oli, nagu seletuskiri on algusest peale öelnud, eriolukorra taastamiseks,» rääkis Reps.
«Miks ei olnud tähtaega? See oligi sellepärast, et me ei tea ju ette. /.../ Nüüd tegime kompromisskokkuleppe selliselt, et kirjutasime küll sisse ühe õppeaasta, teise õppeaasta kohta kirjutasime erisused. Ja kõik on nentinud, et kui peaks olukord muutuma, on riigikogu valvas tulema kokku ja muudatusi tegema,» lisas ta.
Ministri kinnitusel ei olnud ka eksamid koolidega seotud küsimustes prioriteet.
«Ma arvan, et kui me hakkame kõiki neid pöördumisi analüüsima, siis erioukorras, kinnitan teile kogu lugupidamise juures, ei ole mul küll olnud kordagi isiklikku võitlust. Siin on olnud väga palju ülidetailseid küsimusi ja meil on küll väga isikuid – erivajadusega õpetajad, on erivajadusega laste lapsevanemad –, kes paluvad erinevaid lähenemisi. Neid küsimusi me oleme lahendanud. Eksamite küsimus ei olnud kuidagi prioriteet, välja arvatud selle ja järgmise aasta osas, mis puudutavad tänaseid kaheksandikke ja üheteistkümnendikke,» rääkis ta.
Eriolukorrast tingitud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Covid-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu muudab muu hulgas põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.
Eelnõu varasemas versioonis nägi haridusministeerium ette, et ka pärast eriolukorra lõppu kehtestab valitsus, millistel tingimustel lõpetavad noored põhikooli või gümnaasiumi – kas eksamitega või eksamiteta. Praegu on selle kehtestanud riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.