Töötus on suurim vaesusrisk

Vaesus Eestis Foto: Pm

Inimene on sattunud vaesusriski, kui märkab, et leibkond ei saa enam lubada endale asju, mida on seni pidanud vajalikuks ja normaalseks. Riigile peaks häirekell helisema siis, kui hakkab kasvama vaesusriskis elanike osakaal – see juhtub paratamatult, kui majandus pöördub langusesse ning inimeste sissetulekud vähenevad. Koroonaepideemia vallandatud majanduskriis alles võtab hoogu. Saame näha, kui kiiresti on riik võimeline reageerima, et vaesusriski ei satuks liiga suur osa elanikkonnast.

Kui seni paistis Eesti Euroopas silma vaesusriskis olevate pensionäride suure osakaaluga, siis praegu – nagu ka 2009.–2010. aasta kriisi ajal – vanemaealiste tulupositsioon statistiliselt paraneb. Sotsiaalteadlase Lauri Leppiku sõnul langeb kasvava tööpuuduse, palgalanguse ja aprillikuise pensionitõusu koosmõjus 65-aastaste ja vanemate inimeste vaesusrisk viimase paarikümne aasta kõrgeimalt tasemelt järsult allapoole ning vanuserühmade suhteline vaesusrisk ühtlustub.

«See tähendab, et majanduskriisi kandmise põhiraskus – vajadus kohaneda kiiresti muutunud oludega – jääb aktiivses eas inimestele, kellel on paremad võimalused sellega toime tulla,» ütleb ta.