Ilmajutt: aprilliäikese ja suve müstiline seos

Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel. Foto: Jüri Rüsülainen

Aeg-ajalt tuleb ette teravaid arutelusid teemal, milline on suvi, kui talv ja kevad on nii- või naasugune. Üks huvitav, kuid müstiline aspekt on suve iseloomu (kuiv või märg, soe või jahe, äikeseline või äikesevaene jne) ja aprilli äikeselisuse vahel.

See teema tõstatus eriti teravalt hiljutise äikeseraju tõttu: 2. aprillil tabas Eestit tugev torm, millega kaasnesid tugevad äikesehood, rahe, pagi jms, põhjustades palju kahju. 3. aprilli õhtuks hakkas olukord rahunema.

Kurb lugu juhtus Lihulas, kus 19 inimest jäi marulise äikese ja pagiga peavarjuta. Valgamaal oli äikeseraju lausa puid välja juurinud ja minema lennutanud, rääkimata väiksematest purustustest üle Eesti. Niisiis on paslik sellest seosest juttu teha.

Esimest korda tekkis mõte, et selline seos võiks olemas olla, 2008. aasta märjal suvel, sest eelnenud aprillis oli Eestis päris rohkelt ja isegi tugevaid äikeseid, millest kirjutas eeskätt Svea Randmaa Tihemetsast.

Lõplikult õnnestus hüpotees formuleerida 2015. aastal, kui oli tarvis minna Vilniusesse, et äikesevaatlusandmeid digitaliseerida. Leedu vaatlused olid enamasti digiteerimata kujul Vilniuses sealse ilmateenistuse arhiivis, maja oli remondis ja töötingimused üpris ebameeldivad.

Niisiis õnnestus Leedu vaatlusandmeid sirvides üsna ühemõtteliselt märgata, et kui aprill oli äikeseline (jaamas üle kahe äikesepäeva), siis suvi oli peaaegu alati väga äikesevaene ja tihtipeale veel jahe ja sajune.

Kui mais oli palju äikest (jaamas üle viie äikesepäeva), kippus juuni olema äikesevaene, kuid suvi siiski äikeseline, sageli ka palav. Juunis oli vastav seos nõrgem. Tegu on siiski kvalitatiivsete hinnangutega, mingit täpsemat statistikat ei teinud.

Praeguseks on tekkinud arvamus, et vastavate seoste kindlakstegemine muutub põhja poole minnes keerukamaks ja see seos/seaduspära, kui see on ikka olemas, raskemini jälgitavaks.

Tõenäoliselt saab seost kindlaks teha Lõuna-Eestini, aga mitte enam Soome lahe piirkonna või saarte alusel (nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti efekt).

Kui Eesti kohta teha üldistus, peab arvesse võtma teatud hulga ümbritsevat ala ehk ligikaudu 100 000 ruutkilomeetrit, oluline on just lõuna pool toimuv.

See tähendab, et kui Hiiumaal või Harjumaal äikest aprillis pole, ei näita see veel midagi, vaid peab uurima, kas lõunamaakondades, Läti ja Leedus äikest oli.

Mida siis lähiminevikust võib leida? Järgmises ilmajutus täpsemalt sellest, mida need juhtumid tähendavad, milline on aprilli äikeste lähiajalugu Eestis ja kuidas siis ikkagi on lood selle küllaltki hüpoteetilise seosega.

Suur soe on mõneks ajaks minevikku jäänud. Tuleb lume ja öiste miinuskraadidega arvestada.

Päeval jääb soojapiir alla 10 kraadi. Ilmastik on väga muutlik ja üsna tormine. Võib-olla tuleb enne kuu lõppu veel paar soojemat päeva. Elame, näeme!