Farmihoone vajab ilmastikule vastavat õhuvahetust

Tänapäevane lüpsikarjafarm on konstruktsioonilt üsna lihtne ja kerge ehitis – suured uksed, avatud küljed ja kindlate vahedega paiknevad ventilatsioonikorstnad. See kõik peab laudas hea õhuvahetuse tagama. Foto: Mapri Ehitus

Loomadele, eriti piimakarjale, on suvine kuumus ohtlikum kui talvine kargus, lauda hea sisekliima tagab aga eelkõige korralik õhuvahetus.

Talvel tuleb rohkem jälgida, et veised, iseäranis vasikad tõmbetuult ei saaks. Suvel peab lisaks farmi heale ventilatsioonile loomi jahutama, et nad palavust paremini taluksid. Veel võiks laudas hoida niiskuse 50–60% piires, sest on ju teada: mida niiskem ja soojem õhk, seda parem elu viirustel ja bakteritel.

Loomad vajavad jahutamist

DeLavali tootejuht Ervin Peik märkis, et kui ilmad kevadel soojenevad, muutub järjest tähtsamaks loomade jahutamine farmis, sest ega tänapäevastes lautades, kus pool või enamgi seinast on avatud ja kaetud vaid külgkardinatega, ei saagi sisetemperatuuri välisest palju erinevana hoida. Ainuke lahendus on tagada, et õhk laudas liiguks ja kuumade suveilmadega vahetuks õhk farmi sees vähemalt neli korda tunnis.

„Ühtlase temperatuuri hoidmine piimakarja laudas pole väga oluline, sest veised pole temperatuuri suhtes tundlikud. Nad taluvad jahedust paremini kui palavust. Kui õhutemperatuur tõuseb üle 20 soojakraadi, tekib neil nn kuumastress,” kirjeldas Ervin Peik. „Selle vastu ei aita muu, kui tuleb loomadele vett peale pritsides neid füüsiliselt jahutada. Ent ventileerimine on ikkagi tarvilik. Sellega temperatuuri eriti ei mõjuta, küll aga parandab korralik ventilatsioon lauda üldist sisekliimat ja õhukvaliteeti, viib välja liigse niiskuse ega lase paljuneda viirustel ja bakteritel.”

Suvel hoitakse lautades enamasti kõik avad ja uksed pärani, et paremat jahutust tagada. Abiks on ventilaatorid, mis aitavad n-ö õhku segada.