Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Hooajatööliste nappus tõstab kohaliku toidu hinda (8)

Copy
Maasikakorjajad.
Maasikakorjajad. Foto: Arvo Meeks

Eestis on üle 40 000 töötu ja põllumajandus vajab 2000 hooajatöölist. Kontoritoolil istudes tehtud lihtne arvutus näitab, et saame ilma võõrtöölisteta oma inimestega vabalt hakkama. Paraku pole varasematel aastatel saadud ja põllumehed ei usu, et tänavugi saame. Miks?

Saaremaa Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et neil on ühel Ukrainast pärit töötajal tööaeg läbi saamas ja aprillis pidi sealt riigist tagasi tulema kaks töötajat, kes olid vahepeal kodus puhkamas. Kuna praegu on seis segane juba siin olevate võõrtööliste töölubadega ning pole teada, millal uutele tulijatele piir avatakse, otsitakse aktiivselt neile asendajaid. Paraku edutult.

„Ma absoluutselt ei usu, et teenindavast sektorist tuleksid inimesed farmi tööle,” ütles Post oma kogemusele tuginedes. „Neil on lootus, et saavad riigi rahalise toe ja miski ei sunni neid lähiajal põllumajandusest tööd otsima. See on väga eluvõõras arvata, et töötuid on, võtke, koolitage ja las hakkavad tööle. Meie farmi inimesed saavad suuremat palka kui teenindavas sektoris, aga sellest hoolimata pole siiani tahetud tulla ega taheta edaspidi. Mõni inimene kindlasti leitakse, aga nad ei suuda asendada seda massi, mis oli välistööjõud.”

Skepsist lisab seegi, et enamik töötuid lisandub linnades. „Ei ole võimalik, et inimene hakkab kaugele farmi tööle tulema. Maal ei ole elukohti. Mis jõud sunnikski neid oma elu linnas maha jätma ja maale elama tulema selle nimel, et siin üks tagasihoidlik töökoht saada,” arutles Post.

Neil on lootus, et saavad riigi rahalise toe ja miski ei sunni neid lähiajal põllumajandusest tööd otsima. See on väga eluvõõras arvata, et töötuid on, võtke, koolitage ja las hakkavad tööle.
Tőnu Post, Kõljala Farmi juhataja.
Tőnu Post, Kõljala Farmi juhataja. Foto: Marko Saarm

Samas ei heida aasta põllumehe tiitlit kandev mees kaasmaalastele sugugi ette, et nad maale tööle tulemisega ei kiirusta. „Eesti on jõudnud nende Euroopa riikide tasemele, kus elatustase on kõrge ja madalama elatustasemega riikidest käiakse siia tööle ja tehakse lihttööd. Ka paljud eestlased on läinud Soome, Rootsi ja Iirimaale tööle, sest seal on elatustase ja palk meist kõrgem. See on absoluutselt loomulik,” rääkis Post. „See on mõne ministri naiivne usk, et nüüd on tööpuudus teravam ja kõik töökohad täidame oma inimestega. Seda lihtsalt ei juhtu.”

Meie farmi inimesed saavad suuremat palka kui teenindavas sektoris, aga sellest hoolimata pole siiani tahetud tulla ega taheta edaspidi.

Eesti suurimaid maasikakasvatajaid on Põlvamaal tegutsev Joosepi talu, siin on varem olnud sadakond võõrtöölist hooajatöödel. Mis tänavu saab, talu peremees Hillar Lillo veel öelda ei oska, kuid temagi ei usu, et mure saab täielikult lahendatud hooajatöödele kohalikke palgates.

„Meil poleks vahet, kust inimene tuleb, töö on vaja ära teha, aga linnainimene lihtsalt ei tule selle töö peale,” sõnas Lillo. „Meil on stabiilsust vaja, me ei saa lubada, et ühel päeval on inimene ja teisel mitte. Hooajal ei saa sedagi lubada, et laupäev-pühapäev vaba on.”

Väga palju sõltub maasikakorjamise juures ilmast. Kui vihma sajab, ei saa korjata. Või kui päeval liiga palav, tehakse päeva keskel mõnetunnine paus. „Kui inimene isegi ümbruskonnast tuleb, pole reaalne teda vahepeal vihma ajaks koju saata, me ei tea ju, kas paus on kaks või neli tundi,” seletas Lillo. Võõrtöölised elavad põllu kõrval kämpingus ja nii saab jooksvalt nende töö- ja puhkeaega sättida.

Joosepi talul oli enne eriolukorra kehtestamist umbes pooled võõrtöölised juba leitud ja neil asjaajamine siiatulekuks pooleli. Kui piir lahti läheb, oleksid nad valmis tulema. „Me ei tea ju, mis saab, ma olen ikka optimist – võib-olla polegi meile mingit probleemi,” lootis peremees.

Hillar Lillo, Joosepi talu peremees.
Hillar Lillo, Joosepi talu peremees. Foto: Kalev Saar

Siiski on Joosepi talu juba kohalikku tööjõudu otsimas, aga senised huvilised on oma tingimustega, mis kiire hooajatööga kokku ei käi. „Küsimisi on mõned olnud,” kinnitas Lillo. „Kuid keegi ei ütle praegu, et kindalt tuleb. See on ka arusaadav, sest kel praegu töö kadus, siis äkki korjeajaks tuleb töökoht tagasi. Ma ei kujuta ette, kui palju seda linnarahvast tuleb. Ega töö meil kerge ole, hakkab selja peale.”

Transport takistuseks

Mõnikord tahaks inimene töökohta vastu võtta küll, aga lihtsalt ei saa.

Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste tõi välja, et suur probleem, miks töötud tihtipeale töökohta vastu võtta ei saa, on transport. Paljudel maapiirkondades elavatel inimestel pole autot, aga linnast maale sõitmine läheb kokkuvõttes kalliks.

Kaalukas põhjus, miks hooajatöödele minna ei taheta, on lootus leida siiski püsiv töökoht. Väga tihti ei luba tervis raskemat tööd teha, näiteks seljahädaga ikka maasikaid korjama ei lähe. „Samuti on töötasu ootus liiga suur, hooajatöö eest nii palju ei saa,” loetles Võsaste.

Eesti Aiandusliidu juhataja Raimond Strastin rääkis, et suurem vajadus võõrtööjõu järele tekib maikuust. Kui põllumajandussektor tervikuna vajab 2000 hooajatööist, siis kolmveerand sellest just aiandussektor. Väike hulk võõrtöölisi jõudis kohale enne piiride sulgemist, kuid suurem osa on piiri taga ootel. Nii saatiski aiandusliit siseministrile palve, et PPA jätkaks välismaalaste lubade menetlemist, et kui kriis peaks vaibuma ja piirid avanevad, oleksid kõik ettevalmistused tehtud ja inimesed pääseksid kohe siia.

Raimond Strastin, Eesti aiandusliidu tegevjuht.
Raimond Strastin, Eesti aiandusliidu tegevjuht. Foto: Peeter Kümmel

Strastin tõdes samuti, et nii maasikakorjele kui muudele aiandussektoris pakutavatele hooajatöödele on iga aastaga järjest keerulisem kohalikke töölisi leida. Lisaks puudub Eesti inimese palkamisel stabiilsus.

„Meie inimene tahab kaheksatunnist tööpäeva, tuule ja vihmaga mitte töötada, mitte tulla põllule hommikul kell 6–7, kui algab korjeaeg,” kirjeldas Strastin. „Meie inimestel on palju kohustusi, küll laps lasteaeda viia ja muud täiesti loomulikku. Ukrainlane on siin ainult töö pärast ja valmis maksimaalselt panustama, tema ainuke eesmärk on raha teenida. Ta on kogu aeg kohapeal olemas. Näiteks kui on näha, et ähvardav äikesepilv tulemas, aga suur põld on valmis marja täis, siis saab kibekiiresti minna marja päästma.”

Kui meie suuremad maasikakasvatajad ei saa ukrainlasi siia ja vajalikul hulgal kohalikke ei leia, tuleb neil hakata oma tootmist koomale tõmbama. Paraku on põllutööd sellised, kus pole aega oodata, kas kahe kuu pärast on inimesed valmis maale tööle tulema või mitte.

„Mari jääb maha ja mädaneb. Kui uusi põlde ei tehta, on ka järgmisel aastal väike saak. Aiandussektoris tähendab ühe hooaja järsk mahu vähendamine suurt tagasilööki ka järgneval hooajal,” tõdes Strastin. „Kui kevadtööd jäävad tegemata, pole sügisel midagi koristada. Pole ka järgmisel hooajal, kui põllud jäävad ette valmistamata.”

Seega, kui põllul ei saa kohe kevadel maksimujõuga alustada, on sügisel vähem saaki koristada ja see on poeletil kallim.

Aiandusliit on seisukohal, et hooajatööliste kaasamine peaks olema osa Eesti majanduse abipaketist. Samamoodi on otsustanud käituda Poola valitsus. Saksamaaltki saabunud uudised ütlevad, et sealne valitsus otsustas riiki lubada kümneid tuhanded võõrtöölised põllumajandussektorile ­appi. Norragi on lubanud sarnaselt käituda.

Maaelukomisjon toetab

Ka Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm nimetas Poola ja Saksamaa eeskuju järgimist väärivaks. Nädala algul otsustaski maaelukomisjon toetada Eestis juba töötavate välismaalaste töölubade pikendamist vähemalt eriolukorra lõpuni.

Tamm ütles, et need inimesed on praegu juba nagunii siin ega tekita täiendavat ohtu, kui nende töölubasid pikendada. „Nendele, kes on siin tööl ja soovivad jätkata, on vaja anda tööloa pikendus vähemalt eriolukorra lõpuni,” sõnas Tamm. „Ma siiski loodan, et ka oma inimesed tulevad suvel maale tööle, sest ega alternatiivi väga polegi.”

Et motiveerida kohalikke ajutist tööd vastu võtma, võiks lubada palgatoetust või toimetulekutoetust saavatel inimestel töötada põllumajandus­sektoris nii, et nad ei kaota sel ajal riigi antavaid toetusi, pakkus välja Tamm.

PÕLLUMEESTE ETTEPANEKUD

Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.

Hooajatöödel teenitav palk võiks olla inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi.

Põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleb kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppeprogramme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus- ja toidutööstusettevõtetele.

Maksta palgatoetust põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.

Pikendada praegu Eestis viibivate lühiajaliste välistöötajate töölubasid kuni olukorra normaliseerumiseni.

Tagasi üles