Kriis suurendas hüppeliselt munanõudlust

Tänavu suurenes nõudlus munade järele juba ligi kuu enne lihavõttepühi. Foto: Elmo Riig

Kui tavaliselt on lihavõtted munatootjatele kiire aeg, siis sel aastal tõusis nõudlus tuntavalt juba pärast eriolukorra kehtestamist. Tootjad loodavad, et kujunenud olukord aitab mõista, kui tähtis on riigile isevarustatus – praegu tuleb iga teine muna piiri tagant.

Eesti Muna OÜ juhatuse liikme Ats Alberti sõnul oli märts Lõuna-Eesti munatootjale kiire – nõudlus suurenes juba enne eriolukorra sisseseadmist 12. märtsil, sest jaeketid varusid kaupa. „Kiidan meie töötajaid, kes on hiigeltellimustega hästi hakkama saanud ja pikki vahetusi teinud,” sõnas ta.

Nüüdseks on tellimine stabiliseerunud, kuid siiski tavapärasest aktiivsem: oluline osa selles on valgetel Muna Liisa pühadekarbis munadel, mille saatmist alustati eelmisel nädalal.

Ka Eesti suurima mahemunatootja, osaühingu Äntu mõis juhatuse liige Lauri Bobrovski märkas märtsi teises pooles nõudluse kasvu viiendiku võrra. Kuna Kikerikii kaubamärgi all müüakse pruune mune, ei ole selle põhjus lihavõttepühad.

arbi- ja söödavaru, et tuleksime toime, kui läheb veel keerulisemaks.

Kriis toob muudatusi

125 000 kanakohaga Eesti Muna OÜ kliendid on peamiselt jaeketid, mistõttu HoReCa sektori kadumine mõjutas neid vähem. „Komplekteeritud tellimused antakse autodele üle kontaktivabalt. Oleme ka suurendanud karbi- ja söödavaru, et tuleksime toime, kui läheb veel keerulisemaks,” kõneles Ats Albert.

Mida eriolukorra jätkumine ­tähendab 15 000 kanakohaga mahetootjale? „Lisaks teadlikkusele sõltub ostu­otsus rahakotist ja meie toode on selles osas tundlikum,” arutles Lauri Bobrovski. Nagu teisedki tootjad on ta veendunud, et turgu ootavad ees muudatused ja kodumaise mahemuna nõudluse kasv on selle märk.

Eestis tarbitavatest munadest on vaid pooled kodumaised. OÜ Sanlind juhi Andres Puksovi sõnul on kaalukas osa välisriikide hiigeltootmistel, mis Eestis omamärgitoodete hankeid odavama hinna tõttu võidavad.

Pärast 2018. aasta salmonellat oma 200 000pealise kanakarjaja hävitama pidanud Puksov otsustas tootmise siiski taastada ja esimesed munad jõudsid müüki kaks kuud tagasi. Alustamisest keerulisem on aga uuesti müügilettidele pääseda: konkurendid on turuosa hõivanud, samuti ei tule tellimusi toitlustuskohtadelt.

Praegu siblib Sanlinnus 30 000 kana. Ettevõte toodab Kodutalu märgi all õrre- ja puurikanamune, suvel alustatakse tootmist vabapidamiskanalas.

Puksov lisab, et kuigi inimesed toetavad kanade vabapidamist, see nende ostuotsustes veel ei kajastu, kuid suund on kindlalt sinnapoole. „Hollandis on puuripidamist alles jäänud vaid kümnendik turust,” tõi ta näiteks.

Kõik munad oma riigist

Ats Albert lisas, et ehk on kriisist niipalju kasu, et mõistetakse: on tarvis suuta eestlasi kodumaise munaga varustada. Piimaga on see nii. Ta viitas, et kauplustest on uuritud võimalust kodumaise muna osas koostööd suurendada.

Munaturul on kasvuruumi veel küll, seetõttu plaanib Eesti Muna OÜ lähiaastail tootmist suurendada, rajada ajakohased vabapidamiskanalad ja edaspidi ka mahemune toota.

Lauri Bobrovski on veel tähele pannud, et nüüd on hoo sisse saanud soov ise kanu pidada. „Kanu küsitakse isegi saja- või kahesaja kaupa,” võttis ta kokku.