Sotsiaalminister: riiklikud reservid peavad tulevikus suuremad olema

«Tavaliselt kipub sotsiaal-, tervise- ja tööturuvaldkonnas olema nii, et järgmine kriis algab enne, kui eelmine on lõppenud,» nendib Tanel Kiik. Foto: Sander Ilvest

Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et riigi isikukaitsevahendite varu lõppes otsa eriolukorra esimese nädalaga. Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes 25. märtsil Postimehele antud intervjuus, et riikliku meditsiinivaru puhul saame arvestada nädala-kahe varuga, mistõttu peavad reservid tulevikus suuremad olema.

2019. aasta riigikontrolli audit rääkis vajadusest suurendada riiklikku meditsiinivaru ja seda mitmes kohas hoida. Kas audit – seal tehtud kriitika – on nüüd uuesti üle vaadatud?

Mul ei ole ausalt öeldes olnud viimasel ajal võimalust süveneda erinevatesse audititesse. Olen teadlik sellest olukorrast, teadlik sellest probleemist. Oleme esitanud varemgi lisaeelarvetaotlusi nii isikukaitsevahendite kui ka ravimite osas.

Ma olen enam kui kindel, et kui see kriis on ületatud, tuleb riigina tulla selle juurde tagasi ja vaadata mitte ainult tervishoiusüsteemi vaid kogu riigi sektorit: kohalike omavalitsuste varud, PPA, päästeameti varud, tervisesektor, hoolekandesektor.

Igast kriisist tuleb õppida, õppetundidest tulenevalt vajalikud ümberkorraldused teha, aga seda kõike siis, kui akuutne kriis on ületatud

Kas seda just praegu ei peaks tegema, et keegi koostaks ülevaadet, kust kui palju isikukaitsevahendeid puudu on?

Ei, seda me loomulikult teeme ja teame. Küsimus on selles, et tulevikus tuleb seada konkreetsed kriteeriumid ja nõuded, palju peab ühel või teisel asutusel olema tagatud isikukaitsevahendeid, kuidas käib nende kontroll, kuidas käib reservi uuendamine. 

Kõik need küsimused olid laual enne tänast kriisi ja loomulikult nüüd, kus see kriis on näidanud, et küsimuste tõstatamine nii riigikontrolli, siseministeeriumi kui ka laiemalt valitsuse poolt, on olnud põhjendatud. Pärast kriisi tuleb jõuda ka vajalike muudatusteni, rahaeraldisteni, otsusteni, et olla tulevikus paremini valmis.

Mida sellest arvata, et nüüd tagantjärgi reageeritakse?

Küsimus on alati sellest, et riik toimib nende eelarvevahendite piires, mis tal on. Näeme, et riiklikud reservid peavad olema tulevikus suuremad, valmisolek peab olema kõrgem. Õppetundide voorus, kui selleks on sobilik hetk, reservi nõuded, kriteeriumid, kohustused, üle vaatame.

Kui suur on riiklik meditsiinivaru?

Riigi varu on olnud väga väike, see puudutab nii ravimeid kui ka isikukaitsevahendeid. Riigil endal on väga palju asutusi, üksuseid, ettevõtteid, ameteid, millel endal on teatud reservid, aga nende reservide mahud või laopinnad või laotäituvust ei ole piisav niivõrd pika kriisi üleelamiseks.

Kui kauaks nendest piisaks?

Isikukaitsevahendite puhul on teada, kui palju on respiraatoreid, palju kirurgilisi maske, kindaid, kitleid, mütse. Teame ka, palju on meile lubatud ehk on tarnes. Teame ka, palju on lepinguid läbirääkimistes, aga saame arvestada ainult sellega, mis on koha peal ja see on tõesti nädalala-kahe varu.

Kõik muu reaalajas muutub: kas mingi tarne, mida lubatakse homseks, tuleb, kas see jõuab täies mahus. Viimasel ajal on palju tarneraskusi, kogused viibivad, jõuavad kohale osaliselt. Haiglad annavad terviseametile ülevaate, vahel ka otse mulle.

Täpsustan veel, et missuguse ameti ülesanne on varude kohta ülevaadet koostada?

Nüüd on koht, kus peame vaatama nõuded üle. Täpselt nagu näitas meile Võru torm, et tuleb hakata mõtlema selle peale, kuidas on toimepidevus tagatud. Vastavalt seadusele on näiteks tervishoid ja erakorralise abi osutamine elutähtis teenus, sotsiaalhoolekande sektor pole elutähtsa teenuse osutamine.

Neil pole ka seadusest tulenevalt toimepidevuse nõudeid, mis tegelikult on vajalikud, kui mõtleme sellele, et näiteks suuremad hooldekodud võivad jääda mitmeks päevaks elektrita. See on ilmselgelt oht inimese tervisele ja elule.

Üle riigi keskset eelarvepidamist ei ole toimunud. Meil on tõesti ju riigiasutusi, PPA, päästeamet, kaitseliit, kaitsevägi, meil on haiglaid 20 tükki, erasektori pakkujad, perearstipraksiseid ligi 800, meil on hoolekandesektor, elutähtsate teenuste osutajad: elektriteenus, vee- ja kanalisatsiooniteenus, veterinaarvaldkonna laborid, töö, mis puudutab põllumajandust. Isikukaitsevahendeid läheb vaja väga mitmes sektoris, nii riiklikus- kui ka erasektoris.

Sellist reaalajas ülevaadet – nagu nüüd oleme valitsuses koostanud –, pole varem peetud. See on ka nüüd üks mõttekoht tulevikuks, et kes peaks olema see tsentraalne või koordineeriv asutus, kes teab kogu riigi – avaliku- ja erasektori – elutähtsate teenuste osutajate isikukaitsevahenditega varustatusest.

Nii et hetkel ei ole veel teada, kes hakkab seda tegema tulevikus?

Hetkel on seda teinud rahandusministeerium koos sotsiaalministeeriumiga. Oleme kokku pannud koondvaate, mis puudutab riigiasutusi, tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet kokku ehk meil on see pilt olemas, valitsuskomisjonile on see ülevaade antud.

Otsustamisekoht on, kes tulevikus hakkab sellist ülevaadet pidama või käib see nii, et erinevatel sektoritel on aruandluskohustus mingi kolmanda riigiüksuse ees, millele antakse ülevaade korra kuus või kvartalis.