Houston, we have a problem! Apollo 13 startis täna, 50 aastat tagasi

Tom Hanks Apollo 13 filmis (1995). Foto: Rights Managed

Ex luna, scientia – Kuult teadmistega. Sellise motoga startis 11. märtsil 50 aastat tagasi USA Kennedy kosmosekeskusest Kuu poole kosmoselaev Apollo 13. Kuid asjaolude sunnil sai sellest lennust üks õnnelikumaid õnnetusi kosmoselendude ajaloos.

Senini võimsaim, 110 meetri kõrgune ja pea 3000 tonni kaalunud kanderakett Saturn V vedas taevasse 44 tonni kaaluva kosmoselaeva, mis koosnes omavahel liidestatud teenindus- ja juhtimismoodulist (CSM) koodnimega Odyssey ja kaheastmelisest kuumoodulist (LM) koodnimega Aquarius. See oli seitsmes mehitatud Apollo programmi lend ning kolmas, mis pidi maanduma meie kaaslase pinnale. Kuumooduli esimene aste pidi sooritama kuundumise ja seal oli kogu varustus Kuul viibimise ajaks (toit, vesi, hapnik ja teadusseadmed). Teine aste oli maksimaalselt kerge, seal leiduva kütuse ja elutagamisvahenditega pidi ta koos kahe astronaudiga lendama tagasi orbiidile jäänud teenindusmooduli juurde ning viimasega põkkuma tagasilennuks Maale.

Apollo 13 komandöriks sai James Arthur Lovell Jr, kes oli astronautika ajaloos unikaalne mees. Ta oli esimene neli korda kosmoses käinud astronaut (kaks lendu Gemini 7 ja koos Buzz Aldriniga, teise inimesega Kuul, Gemini 12 pardal) ning kaks korda Kuu läheduses viibinud astronaut (esimest korda tegi ta Apollo 8 pardal kümme tiiru ümber Kuu). Kuumooduli piloot oli Fred Haise ja juhtimismooduli piloodina pidi orbiidile jääma Ken Mattingly. Kuna viimasel avastasid arstid paar päeva enne starti punetistenakkuse, siis ehkki mingeid haigussümptomeid polnud, ei lubanud NASA teda lennule. Lovell seati dilemma ette: ta kas lendab varumeeskonna liikmega või vahetatakse kogu tiim varumeeskonna vastu. Lovell valis esimese variandi ja nii sai uueks meeskonnaliikmeks Jack Swigert.

Houston, we have a problem

See polnud aga ainus viperus, mis neid tabas.